20. juuni 2006

Ma nutsin...

NB! Sisaldab ebameeldivat lugemist (eriti loomaarmastajatele ja lastele).

...praegu täiesti ametlikult, kui ma seda lugesin. Päris ausalt, minus hakkab alati kobrutama metsik viha, kui ma millegi säärasega kokku puutun. Ma ei saa aru, mis inimesed niimoodi teevad? Ei, inimesed nad ei ole - nad on elajad. Mu karmavõlg paisub praegu kohutavalt ja lähipäevadel on karta halva soovi tagasipöördumist, aga praegu ma tõepoolest soovin, et see, kes niimoodi tegi, kannataks kord samasuguseid piinu.

1 kommentaar:

oravake ütles ...

Ohh, see on asi, mida minu arvates saab "ravida" ainult eluaegne vanglakaristus või veelgi enam - surmanuhtlus. Pedofiilid on olendid, kelle suhtes mul pudub igasugune halastus. Ilmselgelt kuulun ma oma vaadetelt taunitava vähemuse hulka, kuid arvan siiski, et igasugused hälbed on asjad, mida ei saa mõista. Ma ei tahagi mõista mingi ilalõua hala sellest, et tema hingeelu või mis iganes on selline, et ta armastab ainult väikeseid lapsi. Ja mis homodesse puutub, siis palun - elagu, kellega tahavad või toppigu oma riist kasvõi kapiukse lukuauku, aga seda vaid seni, kuni nad sellega kaaskodanikke ei ohusta. Aga tänavale lehviama ma neid ka ei taha.

/me on natuke kuri

P.S. Ja mis puutub neisse, kelle hingekeeli ma praegu riivasin, siis 1) oma bloog, jauran, kui tahan ja 2) ei mõtlegi diskussiooni arendama hakata, sest ei kavatsegi oma arvamust kellegi ees kaitsta - ise tean, mida arvan (vt. punkt 1). Lohutuseks niipalju, et ei pea oma arvamuse teistele peale surumist kuigi talutavaks tegevuseks ega kavatsegi oma pojast skinheadist rassisti ja homofoobi kasvatada.

Aga loomapiinajaid ja lapsepilastajaid ma ei talu.