Parema puudumisel (ega mul tööd ei ole vaja teha jah) nuhkisin netis ringi ja leidsin selle. Mispeale mulle meenus aeg, mil ma olin alles algaja teismeline ja naabritüdruk mulle suure saladuskatte all üheks päevaks laenas eestiaegset kapsast, mille kaanel ilutses pealkiri "Sheik". Koletult südantpuperdav lugemine oli ja loomulikult hõljusime me mõlemad nii umbes kolm koma pool nädalat heleroosadel pilvedel helesinises taevas... Raske juhus jah. Kui ma kunagi hiljem Rudolph Valentinot nägin, siis oli mu reaktsioon a) kõõks! ja b) s e l l e mehe surm vallandas naiste seas enesetappude laine??? Lolliks olete läinud või???
Üleüldse - head ööd. Mida te kondate veel ringi. Kõtt, magama! Homme jälle tööpäev.
Ma ei taha mõelda ka. Ah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar