Aruma'isaa

...mispärast mulle küll sihandsed asjad meeldivad. Aga parata ka sinna miskit ei saa, et kui ikka mõne seni veel lugemata-nägemata Stephen Kingi või Dean R. Koontzi üllitise otsa trehvan, siis hakkavad mõnusad kõhedusevärinad mööda selga jooksma ja tahaks kohe lugema-vaatama hakata. Ja täna õhtul see ju ka õnnestub.

Ilmselt on see mingi perverse side of my nature, et ma õudu ja õõva armastan. Eksole, ise olen veel sihuke aravereline, et õhtul hilja ei julge isegi surnuaiast läbi tullaminna. Aga tegelt, mine võta kinni, mis on siin põhjus ja mis tagajärg.

Ahhh, olgu peale. Heegeldan parem oma kardina lõpuni. Töötegemisest niikuinii midagi välja ei tule - mõte ei jookse ja kõik. Olen endale selgeks teinud, et kui ma ikka iga kümnendat sõna pean sõnaraamatust otsima, siis pole mõtet ennast vaevata. Võtan parem aja maha. Järgmisel päeval läheb seda paremini.

Okei. Side lõpp.