Eile pärastlõunal...

...käisin kirjastuse sõprade sügispeol Shoti klubis. Sihuke peene nimega üritus oli jah. Üldiselt ma sellist püstijalu konsumeerimist ja pisijuttu eriti ei armasta, aga kuna mind siiski ajendas a) teatud naiselik uudishimu, mis teadupärast on üheks liikumapanevaks jõuks siin maailmas, ja b) kokkulepitud kohtumine ühe endise kolleegiga, kes ka tõlkima on hakanud, siis vedasin oma kondid kohale.

Niisiis võin ma nüüd öelda, et ma olen ka seelikus Farmi-Kalle ära näinud ja süle und seljaga teisi selebriite kah. Eksole, nüüd saan ma siis oma tulevastele lastelastele rääkida, kuidas Mart Laar mulle naeratas ja tere ütles (ilmselt ajas ta mind kellegagi segamini).

Haa.

Ja muidugi võite te ise arvata, kas miskisugusel kala ja sidruni ja oliiviga jullal, mille ma suhu pistsin, oli kalaluu sees. Ja kas see kalaluu oli nii võimas, et sellega oleks võinud teivast hüpata. Igatahes saatsin ma ilmselt korda faukspassi kümnendas astmes, kui ma selle endal suust välja sikutasin (lugupeetud Maaja Kallast oleks seda nähes ilmselt kiirabiga haiglasse viidud), aga ennast tapma kah ei tahtnud hakata.

Üldiselt konverseerisime ekskolleegiga oma pool tunnikest, naeratasime prouadele M-le ja K-le und tegime sääred.

Lõpetuseks jätk eilsele sööklateemale. kT arendas seda nimelt meilitsi edasi ka oma õega, kes seepeale kirjutas:

"Mina nägin mõned aastad tagasi Balti jaama turul silti "Pandi just", mis pidi olema "Pandivere juust". :) " H.