J ütleb, kuidas peab ja on

J jäi tõppe ja istub seega kodus. Tea, kas selle pärast, et ta on sunnitud paigal istuma, aga igatahes poetab ta jälle pärle. (Huvitav, mis häda mul täna nende pärlitega?) Niisiis:

J õpetus F-tähe hääldamise kohta: "Ülemised hambad tulevad kinni panna ja alumised lahti teha." Kes nüüd F-tähte selgeks ei saanud, need süüdistagu iseennast.

Juba mõnda aega on J-t ärevuses hoidnud purihambad ja nende võimalik kasvamine tema suhu. Nüüdseks hakkab ta juba rahunema, aga esialgu oli ta väga nende vastu. Ilmselt seostas ta neid mingil kombel jääpurikatega, sest kord kuulsin ma teda omaette pobisemas: "Meil lasteaias Eliisabetil kasvavad purihambad ja siis on tal suu kihvu täis."

Aga tegelikult olen täna kuidagi uimane ja vaimuvaene ja mõtted on hajevil. Tööd vaja ka teha, aga no ei tule vaimu peale, noh. J nõuab ka pidevalt tähelepanu - haige lapse asi, siis ei saa ta äkki enam mitte millegagi ise hakkama ja üleüldse elaks ainult süles. Nii et vaatame, mis sest tänasest päevast üldse saab.

Kui päris aus olla, siis tahaksin praegu hoopis mere äärde jalutama minna. Ilm on just selline, nagu mulle meeldib - natuke sombune ja uduviiruline. Lihtsalt jalutaks ja mõtleks omi mõtteid. Ah. Ilmselt ma teengi seda, kui E hiljem siia tuleb.

*on kuidagi lüürilises meeleolus ega suuda joone peale saada*

Ja-jah. Kohvi ma juba jõin, aga sest polnud muhvigi tulu. Mittesoovikontsert mu peas on ka häälestunud kreeka rahvamuusikale ansambli "Zorbas" esituses. Mida ma teen siis nüüd?