...täiesti mandunud viimasel ajal - isegi ajalehti pole aega lugeda. Sestap ka minu triviaalsed märkused siin bloogis. Kuigi praegu võtsin veidikeseks aja maha ja rahustan oma närve tikkimisega - J-l täna jälle kodupäev ja siis ei tule töötegemisest suurt mummigi välja. Nii et pole välistatud mõni tsipa mõttekam sissekanne - kuigi, mine isahane tea.
Küsimus suurele ringile, muide: kelle luuletusest see tsitaat pärineb? Kui ma veel raamatukogus töötasin, tekkis meil kord lausa äge diskussioon, milles osalejatest kahel oli eesti filoloogi haridus ja ülejäänud lihtsalt bibliograafid. Asi tipnes suisa mitmes antoloogias tuhnimisega.
Omavahel öeldes - mina teadsin, aga mind ei usutud.
*kes ikka oravakese saba kergitab, kui mitte oravake ise, eksole*
Kuigi ma millegipärast arvan, et leidub inimesi, kelle jaoks see pole küsimus ega midagi.
Tshau-pakaa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
"...vits peos, sest mine isahane tea". Me õppisime seda kuskil neljandas klassis, ma pakun? Minu lemmikosa algas sõnadega "Ja mäletan, kord õhtul ta ei tulnud. Torm. Laine laksus päris õue all".
Postita kommentaar