Vaat nii

Sihuke uudis siis. Mulle ütleb see nimi nii mõndagi, kT-le mitte mummi. Ah et minu jutu point? Lihtsalt kunagi juhtus kT mainima, et me oleme kasvanud eri kultuuriruumes. Tema Taaralinnas ja Põlvamaal, mina Soome televisioonist mõjutet Tallinnas (kuigi kõik koolivaheajad ja tihtipeale ka nädalalõpud veetsin Viljandimaal vanavanemate juures). Sellised nimed nagu Uuno Turhapuro ja Monty Python ei öelnud talle enne muhvigi, nüüd fännab ta mõlemaid. Mina kui vanade filmide austaja vaatan senini vahel hea meelega ka mõnd vanemat soome filmi ja otse loomulikult eelistan neid, kus mängib Tauno Palo. Või põhjanaabrite odakuulsus Tapio Rautavaara. Vaat olen kord sihuke imeline loomake.

Tegelikult tahaksin kohutavalt näha vanu häid vesterneid. Midagi pole teha - ma olen John Wayne'i, Henry Fonda ja Gary Cooperi paadunud austaja. Kuigi - kõige rohkem igatseb mu süda praegu "Seitset vaprat", milles mängisid Yul Brynner ja Steve McQueen.

Ja veel. Filmid Fred Astaire'iga. Ohh. Ja Cary Granti komöödiad. Humphrey Bogart. James Stewart.

Ginger Rogers. Judy Garland. Bette Davis. Katherine Hepburn. Audrey Hepburn. Kuigi viimane kisub juba viiekümnendatesse, aga vahet pole.

*lutsutab sabaotsa*

Nagu näha, on täna jälle üks nostalgiist kantud õhtu. Ega's midagi. Elame üle. Igatahes - tuduaeg!