Kui ma täna...

...läbi kaubamaja jalutasin, et päkapikkele üht-teist soki (meie puhul küll koti) sisse poetamiseks otsida, hakkas kohustusliku jõulumuusika kavas mängima "God Rest You Merry Gentelmen". Miska mulle meenus, kuidas üks teatud džentelmen Päästearmee orkestrit juhatas ja nii ma siis kondasingi riiulite vahel, nägu napakalt naerul.

Eks võite ise arvata, millisele programmile Mittesoovikontsert mu peas nüüd lülitunud on.

Kuna mul hommikul tavaliselt tekib paras "aken", enne kui ma uuesti marsale saan istuda, tegin tänagi aega parajaks Viru keskuse Wayne's Coffees, lürpisin latte't ja sirvisin "Kodukirja". Lugedes artiklit perekond Põldmäe jõulutraditsioonest, meenus mulle, kuidas me kord linnakorteris verivorsti tegime ja seega naabrinaise kokutama ajasime. Kui vanavanemad veel kabedad olid, kantseldasid nad igal aastal järjekindlalt mõne sea jõuluks parajaks. Ja otse loomulikult käis siis ka verivorstide tegemine. Aurava vere segamine pole minu jaoks miski asi. Ainus, millest ma kogu aeg keeldusin ja keeldun ka praegu, oli soolikatega mässamine. Aga vorste toppida - olge lahked, senikaua, kuni keegi teine soolikaid trehtri otsa paneb ja neid seal kinni hoiab.

Nii tõimegi tavaliselt maalt juba valmis tehtud verivorstid kaasa. Aga kord - ma ei mäleta, mis põhjusel - laekusid minu vanemad maalt, kaasas toormaterjal. Ja ega olnudki midagi - õhtul läks vorstide tegemiseks.

Parajasti siis, kui ma tangumassi trehtriaugust pulgaga alla ajasin, nii et veri pritsis, ja seepärast üsna võigas välja nägin - üleni verepritsmeid täis, eksole, ja käed kuni küünarnukkideni plödaga koos - käis uksekell ja naabrinaine (üks meie trepikoja kolmest eesti pereemast) tuli miskit laenama, vist suhkrut. Mina muidugi tõmbasin ukse rauhti valla. Vaeseke hakkas esimese hooga kokutama. Pärast mõtlesime E-ga, et ma oleks võinud veel pihku krabada sealsamas ukse kõrval seisnud kirve, millega isa oli kuuske jala jaoks parajaks teinud. Vaat siis olnuks efekt täielik.

Aga naabrinaisest niipalju, et tema toibus kähku, sest ega ta miski nõrganärviline ka polnud. Sai oma suhkru ja suutäie naerda ja hiljem veel verivorsti ka.

Vaat selline lugu siis täna. Tshau-pakaa!