...

Pea on paks ja tuju nullis. Üritasin täna õues värsket õhku hingata - no ega kaua vastu ei pea. Postkastini ja tagasi ja juba olid huuled nii tuimad, et raske oli rääkida. Senimaani imestan, kuidas kT suutis linnas ära käia.

Selline toasistumine teeb mind tigedaks ja närviliseks. Töötegemine ei edene, aju oleks otsekui vatti täis ja võimetu kahest sõnastki koherentset lauset koostama. Nutt und hala!

Kassid ka ei saa aru, mis toimub. Küsivad õue ja kui ma neile akna avan, siis pistavad korraks nina välja, turtsatavad, otsekui oleksid paha lõhna nuusutanud või kõrvetada saanud, ja jäävad siis mulle etteheitvalt otsa põrnitsema. Justkui see minu süü oleks. Käigu jala.