Mu ajul on praegu hibernatsiooniperiood. See saabub igal aastal umbes nädal peale aastavahetust ja kestab ajani, mil päikesekiired lume juba urbseks on sulatanud ning esimesed julged lumikellukesed oma ninad maa peale pistavad. Selle perioodi kestel keeldub mu aju tõsisemalt funktsioneerimast ja maskeerub igaks juhuks Tõelise Soodaefektiga Blondiini kreeka pähkli suuruseks hallollusetombuks - lihtsalt selleks, et teda rahule jäetaks. Miska töötegemine muutub tõeliseks katsumuseks. Eks püüa klahvistikust normaalset teksti välja võluda, mida teistelgi meeldiv oleks lugeda, kui kõik, mis sealt tulla tahab, on tühi mõttemull.
Nutt und hala.
Ahh.
Mittesoovikontsert otsustas ka täna vaimukaks muutuda ja lülitus merelauludele. Kui mu aju kokku tõmbub, kipub orkester kohutavalt laiutama hakkama. Just nagu sellest oleks veel vähe, et nad oma repertuaari alati ise võivad valida, ilma et mul selles mingit kaasarääkimisõigust oleks. Võeh, ma ütlen.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar