...see küll on selline täna? Ma olen kurb, kohutavalt kurb. Ja Aleksandr Ivaskevits vaid süvendab seda kurbust. Tema siiralt lapselikku vürst Mõskinit vaadates tahaksin nutta.
Nii imelik, kui see ka pole, igatsen ma J järele. Ta on E juures ja enne ärasõitu näen teda veel, aga elan meie kümnepäevast lahusolekut millegipärast kohutavalt üle. Tahaksin teda praegu süles hoida. Olete te tundnud, kuidas käed lausa füüsiliselt valutavad vajadusest oma last kallistada?
Ma ei saa aru, mis lahti on?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar