Igatahes. Hommikul otsustas mingi suvaline jorss, et tema täna bussi garaažist välja ei aja. (Okei, võib-olla oli selleks oluline põhjus, aga ma olen praegu liialt tige, et seda arvesse võtta. Liiatigi tegutses Harjumaa Liinide dispetser just nii, nagu tal kombeks - lihtsalt ei vastanud telefonile.)
Marsafirma muidugi reageeris ja saatis ühe marsa asemel kaks, aga eks te katsuge ära arvata, kas meie J-ga neile peale mahtusime.
Ergo - minu urri-meeleolu üha süveneb. Saatsin kõik pipramaale ja tulin koju tagasi. J-l on niisiis kodupäev - just nüüd, kui mul on vilets olla ja ma tahaksin na-tu-ke-ne rahu saada, mitte reageerida/vastata lakkamatule kommentaaride/küsimuste voole. Ja poes on niikuinii vaja käia. Kuhrad'i Kuhrad'i Kuhrad'i Kuhrad, ma ütlen! Päris ausalt, kui oleks minu teha, ma paneksin nood HÜTK'i jobukakud sunniviisiliselt kaheks kuuks tipptunnil ühistranspordiga Tabasalust linna ja tagasi liiklema - ma tahaksin näha, mis neil peale seda öelda on. Võtta ära mitu bussi ja panna sinna asemele paar niru marsat, mis mahutavad ühe kuuendiku sellest rahvast, kes bussi ära mahuks - selle peale annab ikka tulla. Ilmselt on selleks vaja oluliselt siledamat ajukoort ja sünapse, mis ei funktsi.
Nõndaks. Valasin end pisut välja, nüüd on lootust, et lapsega läbisaamine on kuni õhtuni kena ja rahulik.
Lugemiseni.
P.S. Kohviisu on endiselt läind mis läind. Ma ei tea, mis sellest asjast niimoodi saab. Hõikaks õige "Sic transit... (täida lünk vastavalt maitse-eelistusele)!" ja ratsutaks päikeseloojangusse?
Mina ka ei tea.
Ahh.
*lahkub*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar