Nagu ma...

...juba mitmeid kordi olen kirjutanud, on J viimase aja hobiks reklaamloosungite hõikamine.

Käisime eile kõrvaarsti juures. Kuna J vaeseke peale sundisaagat oma kõrvu eriti katsuda ei taha lubada, leppisime kokku, et kui ta rahulikult lubab nende olukorra üle vaadata, ostan talle pärast Twixi. No ja nii oligi. Mispeale J mulle keset Stockmanni seletama hakkas, et Twix on ikka hea asi, sest seal sees on krõbe küpsis ja hõrk karamell. Ja lõpetas oma sõnavõtu väga inspireeriva "Mmm!"-ga.

Seepeale meenus mulle juhus, kui me kord Prismas sisseoste tehes järjekordsest reklaammüügiletist möödusime. E muidugi ei jätnud juhust kasutamata ja andis J-le mekkida üht ja teist, J aga hüüatas iga kord: "Mmm, see on tõesti maitsev!" (no teate küll, sellise parima reklaamitibi häälega, eksole). Ja kui ma siis viimaks J käest küsisin, et millist vorsti me ostame siis, teatas jõmm: "Ei osta. Mulle ei maitsenud ükski." Vaese müügineiu näoilme oli ikka üsna juhm.

Nii et jah, meie poiss on müügipersoonide halb kogemus.