Ma ei ole kunagi olnud eriline Terminaatori-fänn. See tähendab, meeldinud on ikka ja Jaagup Kreemi olen pidanud andekaks noorsandiks, aga silda ei ole kunagi nende pärast visanud. Aga mitte midagi ei ole parata - kui ma kuulen Romeo ja Julia duetti, tõuseb mul kananahk ihule. Ilus on.
Liiatigi - kui ma oleksin kakskümmend aastat noorem, teeks mu süda ilmselt topeltsalto iga kord, kui juhtun Kristjan Kasearu nägema. Urjohh. Ajavad siin vanainimese südame puperdama, eksole.
Ilusaid unenägusid teile!
*saadab õhumusi*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar