6. sept 2006

Ma kahtlen...

...oma terves mõistuses.

Kuidas ma saaksin seda mitte teha, kui ma eile vaatasin "Kaunitari ja geeniust"? Mitte täielikult küll, aga siiski. Oi oli karm laks. Aga sellega oli mingi kummaline asi - jubeduse lummav mõju või? - sest vaatamist lõpetada ka ei suutnud.

Tõeliselt valus saade.

No ei ole selliseid inimesi olemas ju? See pole võimalik.

Muuseas kavatseb see olla esimene ja viimane kord, kui ma seda "sotsiaalset eksperimenti " siin bloogis mainin. Sel lihtsal põhjusel, et masohhist ma siiski ei ole ja rohkem seda vaadata ei kavatse. Basta.

5 kommentaari:

Tiina ütles ...

Mis neis inimestes siis sellist oli, et neid olemas ei ole?
/me ei taiband sotsiaalset eksperimenti teha

AlexRobin ütles ...

ieska siin ka mõtles, et 1) lavakad teevad nalja, sest selliseid inimesi EI SAA olemas olla 2) ma olen tulnukas, see siin ei ole minu planeet (tõenäolisem variant)

oravake ütles ...

Tiina: sotsiaalne eksperiment seisnes selles, et kokku pandi seitse tõelist tibi ("Ma lasin endale geelküüned panna, enne kui siia tulin, aga need ju ei taipa sellest midagi", ja "Isegi raamatut loen" - rõhk sõnal "isegi") ja seitse nn. geeniust, kuigi "nohik" sobiks nende kohta paremini öelda. Oh, mu mõistus nõrkeb, ma ei oska seda kirjeldada, sa pead ise vaatama.

Aga kT silm lõi peas plinkima kut majakas ja ta leidis, et seda saadet tema vaataks hääl meelel. Emagi mul naeris täna südamest ja ütles, et paremat huumorisaadet pole ta enam ammu näinud. Ainus, mis ta näo tõsiseks kiskus, oli mõte, et need tütarlapsed on tulevased emad.

Silts ütles ...

Ma sain juba reklaamist sellise šoki, et ei julge saadet vaadatagi. Äkki ründab?

oravake ütles ...

Valusalt ründab kusjuures. :)