Lisaks veel palavik. Sellised on olnud kaks viimast päeva. Mul õnneks asi päris nii segaseks kätte ära ei kiskunud, kuigi pilves olin vahepeal küll. Aga ilma selletagi oli oikuipahaolla!*
Ega ma pole ainuke õnnetu. kT läks reedel Tartusse, et seal väärikalt naisÄ elik oma ema jubileumil meie peret esindada (nagu juuresolevalt pildilt jo lugeda jõudsite, oli minu vorm seks, et temaga kaasa minna, juba liialt vilets) ja langes seal miski koletu tõve küüsi, nii et oli kaks päeva siruli kut silk. Nujah. Mina siin ja tema seal. Täielik aut.
Täna oli siis kargu allavõtu päev. Homme on mul lootust oma kalli abikassaga taas silmast silma näha. Ohjah.
Ainus, kes seekord päris enam-vähem, oli J. Eksole.
Oi elu, oi põlve!
_________________________
* kui ma õieti mäletan, on eesti keeles olemas nn tüüpsõnad ( pesa ja jalg on mulle meelde jäänud, rohkem mitte); niisuguse kokkukirjutamise tüüpnäiteks on "kibeviljamahategemineoli" - pärit Joosep Tootsi kirjast vanematele.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar