5. okt 2006

Täna on juba sihuke päev

Mitte ei saa vaiki olla, eksole.

Leierdatud teema, aga kuna sellest jälle juttu on olnud (linkida ei viitsi, sorri), siis kus nüüd minagi, tuntud õiendaja, oma suud koomal saan hoida... ei, oma sõrmi suudan talitseda.

Tobedad nimed. Miks neid pannakse? Misasi on eestlaste geneetilises koodis sihukest, mis sunnib neid (no osa ikka) läbi aegade oma lapsi imelikult ristima? Vanasti olid Thusneldad, Amaalied ja Eulaalied, tänapäeval on Charlyse'id, Steven-Marcosed, Calvinid ja Leynykad. Mis see on? Matsirahva kadaklus? Madal haritus?

Closetta Kemmergeenia Peldikson, ma ütlen!

3 kommentaari:

Anu ütles ...

mind ajavad ka igasugu tobedad nimed õlgu kehitama.
kas sa pead seda Anlourdeesi silmas?
A., kellele tuttav kunagi tunnistas, et tema laste nimed on tuttaval kenasti meeles, kuna need on nii imelikud:)

oravake ütles ...

Nii palju, kui matean, on Lourdes keski pühak või püha naisterahvas igatahes. Aga noh... jah. Pealegi, kui juba, siis miks kahe e-ga?

Kõik ei pea ka mitte Põvvatid ja Kärjed olema, aga mis on juhtunud tavaliste eesti nimedega? Muidugi võib ju vaidlema hakata, et ei Kadri ega jüro pole "meie oma" nimed, kuid neid on siin juba mitmeid sadu aastaid kasutatud ja üks Kadri on igatahes iga kell etem kui Chäthryn.

oravake ütles ...

jüro? jüro??? Tule jumal appi! Jüri ometi.

Kommentaarium kommenteeris kah: gagebuk :P