6. nov 2006

Täna...

...oli jälle vaikne päev: lumesadu, põlev kamin ja kuum kakao. Enne seda muidugi kiire linnaskäik. Kirjastusega sain ka asjad korda. Eks ma pabistasin muidugi, mida nad minuga teevad, aga ei midagi. Hoopis kindel tähtaeg võeti maha. Teen nii kiiresti, kui jõuan. Ja vahepeal toksin natuke ühe noorteka seitsmendat osa. Vahelduse mõttes. Sest ka seda juba oodatakse.

Ma ei taha midagi ära sõnuda - ptüi-ptüi-ptüi - sellepärast ei hakka oma praegust olukorda ei kiitma ega laitma. Ütlen ainult niipalju, et otsisin abi. Ja sain ka. Maailm hakkab (kuigi flegmaatilise teo kiirusel)värve omandama. Vaatame. Elame. Püüame hakkama saada. Praegu tegelen asjaga, mille nimi, nagu ma teada sain, on comfort reading: lektüüriks on järjekordselt Kitzbergi "Külajutud". Freud avita.

4 kommentaari:

ematehnik ütles ...

kena kuulda, et sul vähe heledam meel.

Anu ütles ...

seda on tõesti kena kuulda!

Anonüümne ütles ...

Mina isiklikult olen väga suur abi otsimise pooldaja. Abi küsimise julgemine näitab palju suuremat tugevust kui hambad ristis ise hakkama saada pungestamine.
Selle lobaga ma tahtsin lihtsalt öelda, et mul on sinu üle hea meel. Joome mõnel hommikul jälle kohvi?

oravake ütles ...

Tänan teid kõiki. :)

Triangel: Ma siin just mõtlesin, et peaksin sulle filmi tagasi andma. :) Järjekord on vist taga juba? Kirjutan sulle meilile.