...või halb, aga eilsest saati on meil Digi-TV. Enne elasime kaheksa kanaliga, nüüd on neid viis korda rohkem. Mnjah. Hea meel on mul igatahes BBC Prime'i ja Mezzo üle. Aga eks ta nüüd üks nuhtlus kaelas ole. Praegugi istusin, vaatasin 3+-i pealt "Lahutatud naiste klubi" ja elasin oma madalaid instinkte välja, selmet koristada ja üleüldse käituda nagu armastav pereema. Nojah, aga mis viga looderdada, kui mees on trennis ja laps sootuks vanaema man. (Jah, suure hädaga saime poisi niikaugele, et ta nõustus end mõneks päevaks oma ringrajast lahti rebima ja E juurde minema. Mul on tööd ka vaja teha ju, aga jõmm tahab ikka, et temaga tegutsetaks - kaarte ja Aliast mängitaks, puslesid kokku pandaks jne. Paari korraliku tööpäevaga saaksin raamatu valmis, jõmmiga jupitades ei jõua aga ei puile ega maile.)
Niisiis kuulan praegu telekast midagi, mille nimi on Beautiful Instruments - vabandust blondi aju pärast, aga ma tõesti ei tea, on see raadiokanal või mis. "Raadio" all ta igatahes on. Ja sealt tuleb muusika täpselt minu hingele - praegu näiteks vana hea "Raindrops Are Falling on My Head". Suurepärane.
Aga nüüd näeb päevakava ette koristamise, söögitegemise ja tõlkimise - just selles järjekorras. Ja õhtul ehk natuke kudumist.
Ollalaa!
*valsitaktis paremale ära*
Kuvatud on postitused sildiga muiduheietused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga muiduheietused. Kuva kõik postitused
28. dets 2006
22. dets 2006
Pidu!
Esiteks lubage endale soovida head talve algust. Mis siis, et lumega on natuke nirusti. Ega tali taeva jää, nagu vanarahvas öelda on armastanud, ja vanarahvas teadupärast on üks tark ja nutikas rahvas.
Teiseks tõi jõuluaeg rõõmusõnumi. Kuna meie pere suurem möll langeb detsembrikuule (neli sünnipäeva, jõulud ja aastavahetus, lisaks jaanuari algusse jääv J sünnipäev), võite isegi arvata, et ämblik juba üsna varakult rahakotis võrku kuduma hakkab. Ja nüüd teatati mulle kirjastusest, et plaanis on välja anda Poirot' lühijuttude kogumik, kuhu läheb sisse ka minu 21-kordne töö ja vaev. Suurepärane.
Elame veel.
Aga nüüd ma lähen kuuske ehtima. Eile maalt saadeti. J kibeleb ja kibeleb ega anna kuiski rahu. Arusaadav ka.
Teiseks tõi jõuluaeg rõõmusõnumi. Kuna meie pere suurem möll langeb detsembrikuule (neli sünnipäeva, jõulud ja aastavahetus, lisaks jaanuari algusse jääv J sünnipäev), võite isegi arvata, et ämblik juba üsna varakult rahakotis võrku kuduma hakkab. Ja nüüd teatati mulle kirjastusest, et plaanis on välja anda Poirot' lühijuttude kogumik, kuhu läheb sisse ka minu 21-kordne töö ja vaev. Suurepärane.
Elame veel.
Aga nüüd ma lähen kuuske ehtima. Eile maalt saadeti. J kibeleb ja kibeleb ega anna kuiski rahu. Arusaadav ka.
18. dets 2006
Ah jaa...
...õigus küll: ma olen nüüd punapea, muide. Juba laupäevast saati. Kuna esmakordselt oma pika elu jooksul, siis nõuab asi pisut harjumist, aga päris pole viga.
13. dets 2006
Kallis kaasa...
...kinkis mulle tänase päeva puhul filmi. What can I say? I luuuuuurve JD!
Õhtul ootab mind ees mõnus vaatamine.
Õhtul ootab mind ees mõnus vaatamine.
12. dets 2006
Huvitav
Nii mitmedki on kirjutanud oma lastest ja advendikalendritest (nt triibik ja triin). Loen ja loen ja minus hakkab tasapisi süvenema tunne, et meie jõmm on selle koha pealt üle mõistuse imelik. Ma ei ole teda mitte kunagi juhendama pidanud... no okei, esimene kord vast sai seletatud, et iga päeva kohta käib üks luuk, vastav number peal. Aga igatahes ei mõtlegi J liigseid luuke lahti kangutada. Ikka ilusti järjekorras, nagu peab. Suisa kukununnu ju.
Õnneks muu koha pealt ta nii pai ei ole. "Õnneks" jah, sest ülipai laps tekitab minus kah hirmu. Kunagi, kui tädi pere veel Viljandis elas, käisid nende naabreil suviti lapselapsed külas ja tädi jõmmid kutsusid neid ikka oma hoovile mängima. Tavaliselt oli seal paras seltskond koos, teiselt poolt naabri lapsed ja paar maja edasi elavad kolm venda ja... Kisa ja mürgeldamist taevani, ühesõnaga. K-l ja G-l olid pidevalt põlved lõhki või kusagil mõni sinikas või muhk otsaees. Aga naabri-Oskari kaks pojatütart istusid viksilt ja viisakalt tsemendist valatud muruäärisel, põlved koos ja käed süles. Siis tädi ikka ohkas mõnikord ja ütles pead vangutades, et: "Minu omad on ikka hullud küll, aga parem olgu sellised kui et istuvad nurgas ja ei räägi ka."
Ärge saage minust valesti aru. Pai peab laps ikka olema, aga mitte ära kästud-keelatud ja maa sisse tambitud, stiilis "lapsi peab olema näha, aga mitte kuulda". Sellistest hakkab mul lihtsalt kahju.
Õnneks muu koha pealt ta nii pai ei ole. "Õnneks" jah, sest ülipai laps tekitab minus kah hirmu. Kunagi, kui tädi pere veel Viljandis elas, käisid nende naabreil suviti lapselapsed külas ja tädi jõmmid kutsusid neid ikka oma hoovile mängima. Tavaliselt oli seal paras seltskond koos, teiselt poolt naabri lapsed ja paar maja edasi elavad kolm venda ja... Kisa ja mürgeldamist taevani, ühesõnaga. K-l ja G-l olid pidevalt põlved lõhki või kusagil mõni sinikas või muhk otsaees. Aga naabri-Oskari kaks pojatütart istusid viksilt ja viisakalt tsemendist valatud muruäärisel, põlved koos ja käed süles. Siis tädi ikka ohkas mõnikord ja ütles pead vangutades, et: "Minu omad on ikka hullud küll, aga parem olgu sellised kui et istuvad nurgas ja ei räägi ka."
Ärge saage minust valesti aru. Pai peab laps ikka olema, aga mitte ära kästud-keelatud ja maa sisse tambitud, stiilis "lapsi peab olema näha, aga mitte kuulda". Sellistest hakkab mul lihtsalt kahju.
9. dets 2006
Pärlid sigade ees
Mina: "No kuidas on?"
kT: "Lühemad on. Vist. Ja ei tolkne."
Mhmh.
Juuksuris käisin, noh. Ja mõtlesin, et kui rahakott vastu peaks, käiksin seal vist kord nädalas. Peamassaaž on ikka padumõnus asi - mul jooksid surinad nagu väikesed soojad hiirepojad mööda jalasääri ja käsivarsi. Ja siis veel need lõhnad! Soengutugevdaja, mida ihujuuksur Marika mulle lõpetuseks pähe määris, lehkas nii isuäratavalt ananassi järele, et mul tekkis hullumeelne tahtmine iseennast ninast hammustada. Õnneks kõndisin siis juba Prisma riiulite vahel ja läheduses ei olnud ühtki tooli.*
__________________________________
* Ma ütlen teile juba n+1. korda, et lugege "Pipi Pikksukka"!
kT: "Lühemad on. Vist. Ja ei tolkne."
Mhmh.
Juuksuris käisin, noh. Ja mõtlesin, et kui rahakott vastu peaks, käiksin seal vist kord nädalas. Peamassaaž on ikka padumõnus asi - mul jooksid surinad nagu väikesed soojad hiirepojad mööda jalasääri ja käsivarsi. Ja siis veel need lõhnad! Soengutugevdaja, mida ihujuuksur Marika mulle lõpetuseks pähe määris, lehkas nii isuäratavalt ananassi järele, et mul tekkis hullumeelne tahtmine iseennast ninast hammustada. Õnneks kõndisin siis juba Prisma riiulite vahel ja läheduses ei olnud ühtki tooli.*
__________________________________
* Ma ütlen teile juba n+1. korda, et lugege "Pipi Pikksukka"!
6. dets 2006
Nojah
Eks ta ole.
Kui päris aus olla, siis minul seisukoht puudub. Istekoht niisamuti. Meie peres niikuinii jõuluvana kui sellist ei käi, kingitused jäetakse trepile. Aga noh... kui mõtlema hakata, siis sihuke meerikalik Santa Claus ei istu mulle ka. Kui vanu eesti postkaarte vaadata, siis on jõuluvana seal hoopis teistsugusena kujutatud - mitte ümara taadina punases, valge kähar habe suus, vaid pika ja kõhnana (ja vitsakimp vöö vahel, aga see pole oluline, vist).
Aga ikkagi tahaksin koos J-ga päriselt Rovaniemis ära käia. Mis teha, ilmselt on minus siiski niipalju last säilinud, kes veel imedesse ja muinasjuttudesse usub.
Kui päris aus olla, siis minul seisukoht puudub. Istekoht niisamuti. Meie peres niikuinii jõuluvana kui sellist ei käi, kingitused jäetakse trepile. Aga noh... kui mõtlema hakata, siis sihuke meerikalik Santa Claus ei istu mulle ka. Kui vanu eesti postkaarte vaadata, siis on jõuluvana seal hoopis teistsugusena kujutatud - mitte ümara taadina punases, valge kähar habe suus, vaid pika ja kõhnana (ja vitsakimp vöö vahel, aga see pole oluline, vist).
Aga ikkagi tahaksin koos J-ga päriselt Rovaniemis ära käia. Mis teha, ilmselt on minus siiski niipalju last säilinud, kes veel imedesse ja muinasjuttudesse usub.
Nimekiri
Tehtud:
1. triangelile film tagastatud ja temaga natuke kohvi und kommi manustatud - linnuke
2. Frank Sinatra plaat (duubel) ostetud - linnuke
3. Jutupaunaga kohtutud ja raamatud kätte saadud - linnuke
4. arsti juures käidud - linnuke
5. elus ja tervena ja päris rõõmsameelsena koju jõutud - linnuke
6. reedeks juuksurile aeg kinni pandud - linnuke
Issand, kui hea on kodus olla! No eile oli J-l trennipäev ja õhtul oli nihuke koerailm, et me maandusime E apartementi ega läinudki sealt enam ära, enne kui alles täna hommikul. Kasu oli sellest ka, sest ma jäin juba kella kaheksa ajal!!! magama ega kõssanud enne, kui E poole seitsme paiku hakkas ringi toimetama. Ja siis kah jõin voodis kohvi ja lebotasin poole kaheksani. Täielik nauding. Kodus peab mu silm juba enne kukke ja koitu särama lööma, sest söök on vaja valmis teha ja kT maast lahti kangutada, J-st rääkimata. Ja siis on vaja mehed riidesse saada (jah, kT kah) ja a) uksest välja saata või b) ennast kah riidesse toppida ja minna J-t lasteaeda viima. Buss väljub kell 8.05. Aga tormata mulle ei meeldi ja lisaks tahan ma ometi kõige selle juures rahulikult kasvõi veerand tundigi istuda ja kohvi juua.
Plaadimängijas paitab mu kõrvu Sinatra "Fly Me to the Moon". Mõnus.
1. triangelile film tagastatud ja temaga natuke kohvi und kommi manustatud - linnuke
2. Frank Sinatra plaat (duubel) ostetud - linnuke
3. Jutupaunaga kohtutud ja raamatud kätte saadud - linnuke
4. arsti juures käidud - linnuke
5. elus ja tervena ja päris rõõmsameelsena koju jõutud - linnuke
6. reedeks juuksurile aeg kinni pandud - linnuke
Issand, kui hea on kodus olla! No eile oli J-l trennipäev ja õhtul oli nihuke koerailm, et me maandusime E apartementi ega läinudki sealt enam ära, enne kui alles täna hommikul. Kasu oli sellest ka, sest ma jäin juba kella kaheksa ajal!!! magama ega kõssanud enne, kui E poole seitsme paiku hakkas ringi toimetama. Ja siis kah jõin voodis kohvi ja lebotasin poole kaheksani. Täielik nauding. Kodus peab mu silm juba enne kukke ja koitu särama lööma, sest söök on vaja valmis teha ja kT maast lahti kangutada, J-st rääkimata. Ja siis on vaja mehed riidesse saada (jah, kT kah) ja a) uksest välja saata või b) ennast kah riidesse toppida ja minna J-t lasteaeda viima. Buss väljub kell 8.05. Aga tormata mulle ei meeldi ja lisaks tahan ma ometi kõige selle juures rahulikult kasvõi veerand tundigi istuda ja kohvi juua.
Plaadimängijas paitab mu kõrvu Sinatra "Fly Me to the Moon". Mõnus.
27. okt 2006
Noojah
Vat fikuski ma seal kotil kaua vedelesin. Und ei tulnud ja valutava peaga pikali olla, eriti veel, kui köhima ka ajab, on palju jubedam kui istuda. Või seista. Viimast ma ka tegin. Kasutegur selle asja juures on see, et puhvetkapp sai kord jälle ära koristatud. Vaatasin oma küünlamajanduse üle, noh, ja selle käigus üksiti kraamisin ka pahna ahju. Peab ju valmis olema pimedas käsikaudu küünlaid leidma, kui elekter tormiga ära peaks minema (mina ei tea, kus ta meil käib, aga sihukese ilmaga ilmselt väisab Mallorcat või Dubaid või) ja siis on ikka kõvasti abiks, kui puhvetiukse avamisel igasugune väljapudenev träni sind kõigepealt uimaseks ei löö, eksole. Ja ah jaa, puid peab ka tuppa tooma.
Mulle meenus praegu, kuidas vanasti maal mõnikord elekter ära läks. No ikka talviti tugeva tuisuga, kuis muidu. Ja tavaliselt siis, kui vanaisa-vanaema parasjagu tööl olid (nad olid ikka juba pensionil, aga käisid mõlemad koristamas - Viljandi autobaasi ja LEMK-i ja MEK-i jamisnadsealkõikolid), mina aga istusin kodus koos koera ja voodihaige vanaonuga. Korgid, mida sisse lülitada, asusid kolme kilomeetri kaugusel, ja isegi kui ma, algkooliealine laps, oleksin osanud nendega midagi peale hakata, siis ega ma läbi hangede sinna sumbata ikka oleks jaksanud. Nii ma siis kuulasin raadiot, koer kaisus, ja ootasin, millal vanavanemad koju jõuavad. Eriti hästi on mulle meelde jäänud kord, kui oli Keskööprogrammi kordus ja ette loeti Oscar Wilde'i "Canterville'i lossi kummitust". Muidugi on see tegelikult parasjagu humoorikas lugu, aga toona ma küll nii ei arvanud. *pugiseb naerda* Aga ega see sellepärast kuulamata ka jäänud - põnev oli ju.
Näh, päike tuli välja. Mõnus.
Aga süüa tahaks.
*lehvitab ja loivab köögi suunas vasak-paremale ära*
Mulle meenus praegu, kuidas vanasti maal mõnikord elekter ära läks. No ikka talviti tugeva tuisuga, kuis muidu. Ja tavaliselt siis, kui vanaisa-vanaema parasjagu tööl olid (nad olid ikka juba pensionil, aga käisid mõlemad koristamas - Viljandi autobaasi ja LEMK-i ja MEK-i jamisnadsealkõikolid), mina aga istusin kodus koos koera ja voodihaige vanaonuga. Korgid, mida sisse lülitada, asusid kolme kilomeetri kaugusel, ja isegi kui ma, algkooliealine laps, oleksin osanud nendega midagi peale hakata, siis ega ma läbi hangede sinna sumbata ikka oleks jaksanud. Nii ma siis kuulasin raadiot, koer kaisus, ja ootasin, millal vanavanemad koju jõuavad. Eriti hästi on mulle meelde jäänud kord, kui oli Keskööprogrammi kordus ja ette loeti Oscar Wilde'i "Canterville'i lossi kummitust". Muidugi on see tegelikult parasjagu humoorikas lugu, aga toona ma küll nii ei arvanud. *pugiseb naerda* Aga ega see sellepärast kuulamata ka jäänud - põnev oli ju.
Näh, päike tuli välja. Mõnus.
Aga süüa tahaks.
*lehvitab ja loivab köögi suunas vasak-paremale ära*
4. nov 2005
Vaatasin...
...Terevisioonist klippi selle kohta, et "Vanemuisest" saab nüüdsest kostüüme laenutada, ja mulle meenus, mismoodi me klassiõega kord - vist olime üheksandas - talviseks maskiballiks käisime Draamateatrist kostüüme nillimas. Saime ka, sest toonane dekoratsiooniala juhataja oli mu ema sõbranna. Lisaks saime veel väikese tuuri kohtadesse, kuhu tavavaataja kunagi ei sattunud. Ma ei mäletagi, keda me seal kõiki nägime - igatahes Anne Paluver on mulle meelde jäänud ja Hardi Volmer, kes mingeid dekoratsioone värvis parasjagu. Nüüd tundub see nii tavaline, aga siis oli ikka elamus missugune.
Mis kostüümidesse puutub, siis M meenutas mulle tollel maskiballil pisut litsaka olemisega revolutsionääritari - jumal ise teab, mis seoste ajel. Ilmselt ajastu tõttu, millest tema kostüüm pärit. Minul oli märksa siivsama dekolteega tumelilla sametkleit, mida ma hiljem nägin mingis etenduses - oli vist Vanalinnastuudio "Revident", aga ma pole päris kindel, ja kelle seljas, seda ma ka enam ei mäleta.
Nagu juba tavaks saanud, pärineb tänase päeva tõdemus J suust. Nimelt oli meil juttu sellest, kas ta oma vanu kasvatajaid - konkreetselt siis Kerstit - ka mõnikord näeb. J vaatas mind nagu väikest last ja teatas: "Ei. Tema töötab nooremas rühmas, aga mina töötan ju vanemas!"
Mis kostüümidesse puutub, siis M meenutas mulle tollel maskiballil pisut litsaka olemisega revolutsionääritari - jumal ise teab, mis seoste ajel. Ilmselt ajastu tõttu, millest tema kostüüm pärit. Minul oli märksa siivsama dekolteega tumelilla sametkleit, mida ma hiljem nägin mingis etenduses - oli vist Vanalinnastuudio "Revident", aga ma pole päris kindel, ja kelle seljas, seda ma ka enam ei mäleta.
Nagu juba tavaks saanud, pärineb tänase päeva tõdemus J suust. Nimelt oli meil juttu sellest, kas ta oma vanu kasvatajaid - konkreetselt siis Kerstit - ka mõnikord näeb. J vaatas mind nagu väikest last ja teatas: "Ei. Tema töötab nooremas rühmas, aga mina töötan ju vanemas!"
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)
