...kohutavalt kaunis lugu:
Moon River, wider than a mile,
I'm crossing you in style some day.
Oh, dream maker, you heart breaker,
wherever you're going I'm going your way.
Two drifters off to see the world.
There's such a lot of world to see.
We're after the same rainbow's end -
waiting 'round the bend,
my huckleberry friend,
Moon River and me.
Henry Mancini/Johnny Mercer
"Hommikusöök Tiffany juures"
Sõnad leidsin siit. Paistab päris huvitav koht olema.
Aga nüüd aitab. Tolmurullid juba ülbitsevad, ma pean neile koha kätte näitama. Au revoir, mes amis!
Kuvatud on postitused sildiga meeleolud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga meeleolud. Kuva kõik postitused
28. dets 2006
18. dets 2006
14. dets 2006
Tänase päeva...
...(Mitte)soovikontserdi looks on Simple Mindsi "Don't You (Forget About Me)". Ja kõik ikka sellepärast, et ma vaatasin seda filmi. Tegelikult näidati seda laupäeva öösel vastu pühapäeva, aga siis olin ma kole unine, miska kT selle minu jaoks üles võttis.
Ma ei tea, millega see seotud on - jõuluajaga vist, kuigi väljas just eriti jõulune olek ei ole - aga mind tabas jälle nostalgii. Täielikult. Ajamasin tegi VUUUUUFFFFFFFF! ja ma olin jälle viieteistkümne aastane ning esimest korda tõsiselt armunud. Oo need magusad hetked! Sööklas sai ikka piilutud, mis nägu südamevalu teeb, kui märkab, ja siis südant põksutatud ja roosadel pilvedel hõljutud, kui sai tabatud hetk, mil noorsand silmanurgast vastu piilus. Ja-jah, ma olin sihuke usin, kasin ja puhta põllekesega, kompleksides vaevlev natuke ülekaaluline plika, kes kuidagi ei suutnud uskuda, et tunne on vastastikune. Ega südamevalugi mingi plikademurdja ei olnud, aga tal olid maru armsad silmad ja ta mängis klaverit nagu noor jumal.
Või siis nn nääriballil, kus sai koos sõbrannadega niheletud ja oodatud, kas õnnistab või mitte, ja kui õnnistas... Paul Youngi "Every Time You Go Away" toob mulle siiani kananaha ihule. Ja Madonna. Duran Duran. Tina Turneri "Private Dancer" ja "We Don't Need Another Hero". Foreigneri "I Want to Know What Love Is", A-Ha "Take On Me", Lionel Richie "Say You, Say me". Tears For Fears. Kool and the Gang.
Ohh, olid ajad!
*ohkab ovavake ja paneb pvoteefid veeklaafi*
Edit: Tegelikult tean küll. Süüdi on tema. Näinuks ma seda filmi esmakordselt selle ilmumisaastal, olnuksin omadega täitsa läbi, aga praegu... meenutas ta mulle lihtsalt vanu mälestusi.
Ma ei tea, millega see seotud on - jõuluajaga vist, kuigi väljas just eriti jõulune olek ei ole - aga mind tabas jälle nostalgii. Täielikult. Ajamasin tegi VUUUUUFFFFFFFF! ja ma olin jälle viieteistkümne aastane ning esimest korda tõsiselt armunud. Oo need magusad hetked! Sööklas sai ikka piilutud, mis nägu südamevalu teeb, kui märkab, ja siis südant põksutatud ja roosadel pilvedel hõljutud, kui sai tabatud hetk, mil noorsand silmanurgast vastu piilus. Ja-jah, ma olin sihuke usin, kasin ja puhta põllekesega, kompleksides vaevlev natuke ülekaaluline plika, kes kuidagi ei suutnud uskuda, et tunne on vastastikune. Ega südamevalugi mingi plikademurdja ei olnud, aga tal olid maru armsad silmad ja ta mängis klaverit nagu noor jumal.
Või siis nn nääriballil, kus sai koos sõbrannadega niheletud ja oodatud, kas õnnistab või mitte, ja kui õnnistas... Paul Youngi "Every Time You Go Away" toob mulle siiani kananaha ihule. Ja Madonna. Duran Duran. Tina Turneri "Private Dancer" ja "We Don't Need Another Hero". Foreigneri "I Want to Know What Love Is", A-Ha "Take On Me", Lionel Richie "Say You, Say me". Tears For Fears. Kool and the Gang.
Ohh, olid ajad!
*ohkab ovavake ja paneb pvoteefid veeklaafi*
Edit: Tegelikult tean küll. Süüdi on tema. Näinuks ma seda filmi esmakordselt selle ilmumisaastal, olnuksin omadega täitsa läbi, aga praegu... meenutas ta mulle lihtsalt vanu mälestusi.
Ulguda tahaks
Hundi moodi, koon vastu kuud. A kuud netu ja ma p'le hunt kah.
My mood is a f-ing roller-coaster. If you pardon me french.
Ehh. Lähen toon parem posti ära. Viis päeva pole viitsind kastini kõndida. Pikk maa kah. Tervelt nelikümmend meetrit.
My mood is a f-ing roller-coaster. If you pardon me french.
Ehh. Lähen toon parem posti ära. Viis päeva pole viitsind kastini kõndida. Pikk maa kah. Tervelt nelikümmend meetrit.
6. dets 2006
Nimekiri
Tehtud:
1. triangelile film tagastatud ja temaga natuke kohvi und kommi manustatud - linnuke
2. Frank Sinatra plaat (duubel) ostetud - linnuke
3. Jutupaunaga kohtutud ja raamatud kätte saadud - linnuke
4. arsti juures käidud - linnuke
5. elus ja tervena ja päris rõõmsameelsena koju jõutud - linnuke
6. reedeks juuksurile aeg kinni pandud - linnuke
Issand, kui hea on kodus olla! No eile oli J-l trennipäev ja õhtul oli nihuke koerailm, et me maandusime E apartementi ega läinudki sealt enam ära, enne kui alles täna hommikul. Kasu oli sellest ka, sest ma jäin juba kella kaheksa ajal!!! magama ega kõssanud enne, kui E poole seitsme paiku hakkas ringi toimetama. Ja siis kah jõin voodis kohvi ja lebotasin poole kaheksani. Täielik nauding. Kodus peab mu silm juba enne kukke ja koitu särama lööma, sest söök on vaja valmis teha ja kT maast lahti kangutada, J-st rääkimata. Ja siis on vaja mehed riidesse saada (jah, kT kah) ja a) uksest välja saata või b) ennast kah riidesse toppida ja minna J-t lasteaeda viima. Buss väljub kell 8.05. Aga tormata mulle ei meeldi ja lisaks tahan ma ometi kõige selle juures rahulikult kasvõi veerand tundigi istuda ja kohvi juua.
Plaadimängijas paitab mu kõrvu Sinatra "Fly Me to the Moon". Mõnus.
1. triangelile film tagastatud ja temaga natuke kohvi und kommi manustatud - linnuke
2. Frank Sinatra plaat (duubel) ostetud - linnuke
3. Jutupaunaga kohtutud ja raamatud kätte saadud - linnuke
4. arsti juures käidud - linnuke
5. elus ja tervena ja päris rõõmsameelsena koju jõutud - linnuke
6. reedeks juuksurile aeg kinni pandud - linnuke
Issand, kui hea on kodus olla! No eile oli J-l trennipäev ja õhtul oli nihuke koerailm, et me maandusime E apartementi ega läinudki sealt enam ära, enne kui alles täna hommikul. Kasu oli sellest ka, sest ma jäin juba kella kaheksa ajal!!! magama ega kõssanud enne, kui E poole seitsme paiku hakkas ringi toimetama. Ja siis kah jõin voodis kohvi ja lebotasin poole kaheksani. Täielik nauding. Kodus peab mu silm juba enne kukke ja koitu särama lööma, sest söök on vaja valmis teha ja kT maast lahti kangutada, J-st rääkimata. Ja siis on vaja mehed riidesse saada (jah, kT kah) ja a) uksest välja saata või b) ennast kah riidesse toppida ja minna J-t lasteaeda viima. Buss väljub kell 8.05. Aga tormata mulle ei meeldi ja lisaks tahan ma ometi kõige selle juures rahulikult kasvõi veerand tundigi istuda ja kohvi juua.
Plaadimängijas paitab mu kõrvu Sinatra "Fly Me to the Moon". Mõnus.
4. dets 2006
Istun siin praegu...
...ja kuulan oma sünnipäevakinki - Katrin Mandeli ja Lauri Saatpalu plaati "Ei kunagi". Olen küll alles kolmanda laulu juures, aga see plaat tundub samamoodi minu hinge järele olevat nagu "Sa oled hea". Pealegi on siin kaks minu vääramatut lemmikut: Naissoo "Neil päevil..." ja Vainude "Ei kunagi". Eriti see viimane - mõtlik-valus ja ilus armastuslaul.
Ei kunagi, ei iial keegi
või asendada mulle sind
ja kuigi aastad kustutavad leegi,
su samme kaja
kõikjal saadab mind...
Erika Vain/Evald Vain, "Ei kunagi"
Täna oli üle tüki aja see hommik, kui mina jõmmi lasteaeda viisin, ja seega istusin järjekordselt Wayne'sis ning tegin aega parajaks. Ma olen seda juba sada korda kirjutanud, aga ikka: mulle meeldib seal kohvi rüübata ja oma jaoks olla ning muusikat kuulata. Praegune lauluvalik on seal ju teadagi, milline, aga ometi sihuke rahulik - ei mingit tingelt-tangelt, vaid Frank Sinatra, Nat King Cole ja süle und seljaga teisi nende kaasaegseid.
Ma ei tea, miks, aga minul seostub jõuluaeg just Meerikamaa kolme-nelja-viiekümnendatest pärit ilusa, rahuliku jõulumuusikaga. Ja imevanade kuuseehetega, mis maal veel alles on, kuigi sealseist vanim on alles oma viiekümne seitsmendat aastat alustav väike läbipaistvast klaasist papagoi, värviline ja murdunud sabaotsaga.
Ja lumega, mida ei ole.
Ja Tsaikovski "Pähklipurejaga". Kahjuks ei ole ma CD-na leidnud täisvarianti, vaid ainult üksikute osade kogumiku. Vinüülina on see mul täielikult olemas, aga mängida pole seda enam millegagi.
Huvitav, kas vinüülist mingi valemiga CD-d ei annaks teha? Loogika ütleb küll, et oleks nagu võimalik. Sest mu vanas kogus on ikka plaate, mida ma asendada ei ole suutnudki. Üks neist on toosama "Pähklipureja" duubelplaat, ja siis veel lätlaste segakoori "Ave sol" kogumik erinevate autorite "Ave Mariadest". Ja üks tangode kogumik. Jah, neid viimaseid on ka CD-dena nähtud, aga *niuks* see pole see. Minu isiklik kiiks, et ma tahan ühele plaadile just neidsamu tangosid, mis sellel vinüülil. Mis teha.
Ei kunagi, ei iial keegi
või asendada mulle sind
ja kuigi aastad kustutavad leegi,
su samme kaja
kõikjal saadab mind...
Erika Vain/Evald Vain, "Ei kunagi"
Täna oli üle tüki aja see hommik, kui mina jõmmi lasteaeda viisin, ja seega istusin järjekordselt Wayne'sis ning tegin aega parajaks. Ma olen seda juba sada korda kirjutanud, aga ikka: mulle meeldib seal kohvi rüübata ja oma jaoks olla ning muusikat kuulata. Praegune lauluvalik on seal ju teadagi, milline, aga ometi sihuke rahulik - ei mingit tingelt-tangelt, vaid Frank Sinatra, Nat King Cole ja süle und seljaga teisi nende kaasaegseid.
Ma ei tea, miks, aga minul seostub jõuluaeg just Meerikamaa kolme-nelja-viiekümnendatest pärit ilusa, rahuliku jõulumuusikaga. Ja imevanade kuuseehetega, mis maal veel alles on, kuigi sealseist vanim on alles oma viiekümne seitsmendat aastat alustav väike läbipaistvast klaasist papagoi, värviline ja murdunud sabaotsaga.
Ja lumega, mida ei ole.
Ja Tsaikovski "Pähklipurejaga". Kahjuks ei ole ma CD-na leidnud täisvarianti, vaid ainult üksikute osade kogumiku. Vinüülina on see mul täielikult olemas, aga mängida pole seda enam millegagi.
Huvitav, kas vinüülist mingi valemiga CD-d ei annaks teha? Loogika ütleb küll, et oleks nagu võimalik. Sest mu vanas kogus on ikka plaate, mida ma asendada ei ole suutnudki. Üks neist on toosama "Pähklipureja" duubelplaat, ja siis veel lätlaste segakoori "Ave sol" kogumik erinevate autorite "Ave Mariadest". Ja üks tangode kogumik. Jah, neid viimaseid on ka CD-dena nähtud, aga *niuks* see pole see. Minu isiklik kiiks, et ma tahan ühele plaadile just neidsamu tangosid, mis sellel vinüülil. Mis teha.
30. nov 2006
Viimasel ajal...
...olen ma kuidagi loid ega tunne erilist vajadust omi mõtteid üles kribada. Pealegi on mu jutuveskile miski tõke ette vajunud ja väljendusoskus otsustas kah puhkuse võtta. Oi, õel ja vastik olen ma endiselt ja mõlgutan õelaid ja vastikuid mõtteid, aga maailmaga jagama neid ei kipu.
Mis maailma seisukohalt võttes on ju vaimustav.
Tegelikult tahan ma, et see ilge pime tatine aeg lõpuks otsa saaks ja hakkaks lund sadama. Mõtlesin siin, et kui ma täna jõulueelse suurpuhastusega algust teen, et siis äkki... et siis päkapikud näevad, kui tubli ma olen, ja mõjutavad natuke lumemöldreid. Igatahes püüan endale juba pool tundi elu sisse ajada ja Mittesoovikontserdi viisiketas on kah vastavale meeleolule lülitunud, joodeldades porgandihäälel: "Hei hoo, hei hoo, käib töö ja vile koos...!" Kui nüüd vaimu valmisoleks nõtra liha ka nakataks, võiks pihta hakata. Liiatigi veel seetõttu, et homme tuleb ette Tartu-sõit.
Igasugu segaduste tõttu isiklikes eludes toimub seal väike sünnipäeva tähistamine (kuigi tegelikult saab järjekordne aastaring täis alles ülejärgmisel nädalal), lisaks veel ka üks pisike, armas kokkusaamine. Viimase suhtes on mul küll teavaid kahtlusi - noh, et kas minusugune depressiivik üldse peaks sinna minema.
Ohhh, need kompleksid.
Mingi tagasilöök on toimunud. Motivatsioon on kadunud ja ma vajun jälle musta auku. Tiksun küll ja liigun kah, aga muu maailm mind eriti ei huvita. Mootor töötab pooltuuridel.
Ah, olgu peale. Köögikapid ootavad.
Lugemiseni.
Mis maailma seisukohalt võttes on ju vaimustav.
Tegelikult tahan ma, et see ilge pime tatine aeg lõpuks otsa saaks ja hakkaks lund sadama. Mõtlesin siin, et kui ma täna jõulueelse suurpuhastusega algust teen, et siis äkki... et siis päkapikud näevad, kui tubli ma olen, ja mõjutavad natuke lumemöldreid. Igatahes püüan endale juba pool tundi elu sisse ajada ja Mittesoovikontserdi viisiketas on kah vastavale meeleolule lülitunud, joodeldades porgandihäälel: "Hei hoo, hei hoo, käib töö ja vile koos...!" Kui nüüd vaimu valmisoleks nõtra liha ka nakataks, võiks pihta hakata. Liiatigi veel seetõttu, et homme tuleb ette Tartu-sõit.
Igasugu segaduste tõttu isiklikes eludes toimub seal väike sünnipäeva tähistamine (kuigi tegelikult saab järjekordne aastaring täis alles ülejärgmisel nädalal), lisaks veel ka üks pisike, armas kokkusaamine. Viimase suhtes on mul küll teavaid kahtlusi - noh, et kas minusugune depressiivik üldse peaks sinna minema.
Ohhh, need kompleksid.
Mingi tagasilöök on toimunud. Motivatsioon on kadunud ja ma vajun jälle musta auku. Tiksun küll ja liigun kah, aga muu maailm mind eriti ei huvita. Mootor töötab pooltuuridel.
Ah, olgu peale. Köögikapid ootavad.
Lugemiseni.
4. nov 2006
Täna...
...on just selline laupäev, nagu mulle meeldib. Vaikne ja rahulik. Olen ainult süüa teinud ja tikkinud. J-t ja E-t on täna koju oodata, nii et varsti läheb saunakütmiseks... Köögilaual lõhnab jumalik õunakook, selline patuselt rammus: õunad, suhkur ja kaneel kahe lehttainakihi vahel. Mmmm.
Milline eskapistlik idüll.
Milline eskapistlik idüll.
31. okt 2006
Ingel lendab ära
Kui vaevab päev, kui tahad minna,
kui painab öö,
vaata üles, vaata sinna.
Hall vari sööb tähtede sära.
Seal lendab vana mees,
vana ingel lendab ära.
Siis aru saad, kui sind ta riivab -
need pole käed, need on tiivad,
need on tiivad.
Näeksid kui und maailma üle.
Jääb ainult lend,
selles unes muud ei ole.
Ja sa kuula, kuula sa,
kuidas oigavad ta tiivad,
kuidas halab ta väsinud hääl:
Üle armu ja valu
leia üles mu kodu
seal lõpuni laulan siis ma.
Ja kui pärale jõuad,
sind tervitan ma
ja sa tagasi iial ei saa.
Veel laulab ta, veel kutsub sinna,
vaid otsusta, kas sa tahad,
kas julged minna.
Veel näitab und tähtede sära,
veel kestab tund,
millal ingel lendab ära.
Ja sa kuula, kuula sa,
kuidas oigavad ta tiivad,
kuidas halab ta väsinud hääl:
Üle armu ja valu
leia üles mu kodu,
seal lõpuni laulan siis ma.
Ja kui pärale jõuad,
sind tervitan ma
ja sa tagasi iial ei saa
Mind sa vii, siis vii mind sa
üle merede ja maade,
üle pilvi suudleva mäe.
Läbi armu ja valu
leia üles mu kodu,
seal lõpuni laulan siis ma.
Bonzo/Toomas Suuman
Edit: ära usalda netti riputet sõnu või kui, siis kontrolli.
kui painab öö,
vaata üles, vaata sinna.
Hall vari sööb tähtede sära.
Seal lendab vana mees,
vana ingel lendab ära.
Siis aru saad, kui sind ta riivab -
need pole käed, need on tiivad,
need on tiivad.
Näeksid kui und maailma üle.
Jääb ainult lend,
selles unes muud ei ole.
Ja sa kuula, kuula sa,
kuidas oigavad ta tiivad,
kuidas halab ta väsinud hääl:
Üle armu ja valu
leia üles mu kodu
seal lõpuni laulan siis ma.
Ja kui pärale jõuad,
sind tervitan ma
ja sa tagasi iial ei saa.
Veel laulab ta, veel kutsub sinna,
vaid otsusta, kas sa tahad,
kas julged minna.
Veel näitab und tähtede sära,
veel kestab tund,
millal ingel lendab ära.
Ja sa kuula, kuula sa,
kuidas oigavad ta tiivad,
kuidas halab ta väsinud hääl:
Üle armu ja valu
leia üles mu kodu,
seal lõpuni laulan siis ma.
Ja kui pärale jõuad,
sind tervitan ma
ja sa tagasi iial ei saa
Mind sa vii, siis vii mind sa
üle merede ja maade,
üle pilvi suudleva mäe.
Läbi armu ja valu
leia üles mu kodu,
seal lõpuni laulan siis ma.
Edit: ära usalda netti riputet sõnu või kui, siis kontrolli.
26. okt 2006
Tänase päeva kasutegur...
...on minu jaoks praegu suhteliselt segane. Kõike on natuke tehtud, kaasa arvatud see, et sai triangel hommikul poolsurnuks pläägutatud. Aga see-eest ootab mind mõnus filmivaatamine. Olen seda kunagi ammu-ammu näinud, igatahes üle kümne aasta tagasi, aga nii hea asi oli, et jäi mällu. Nüüd näeb siis uuesti.
Tegelikult olen ma mingi sügisuima kammitsais. Selline tunne on, et peaksin hakkama end talveunne sättima, sest miskit tolku niikuii ei ole. Isegi kirjutamine ei lähe kuidagi - nagu tangidega kisu ajust mõtteraase välja. Huh, ma ütlen.
Lugemiseni.
Tegelikult olen ma mingi sügisuima kammitsais. Selline tunne on, et peaksin hakkama end talveunne sättima, sest miskit tolku niikuii ei ole. Isegi kirjutamine ei lähe kuidagi - nagu tangidega kisu ajust mõtteraase välja. Huh, ma ütlen.
Lugemiseni.
16. okt 2006
Sügis. Kõige täiega.
Udused hommikud.
Vihmapihu.
Kollased vahtralehed akna taga.
Üle taeva lendav hanede kolmnurk.
Külmad, tuulised ilmad.
Soe tuli kaminas. Küünlad kaminasimsil ja kapinurkadel.
Suur vaagnatäis tumepunaseid magusaid õunu.
Õunakook. Ahjuõunad, mis tilguvad suhkrust-kaneelist-õunamahlast. Maja täis küpsevate õunte lõhna.
Sülle ja voodisse tikkuvad kassid, mõnusad, nurruvad ja soojad.
Sügis.
Tänase õhtu soundtrack on paigas tänu Heidile. Tõesti armas.
Vihmapihu.
Kollased vahtralehed akna taga.
Üle taeva lendav hanede kolmnurk.
Külmad, tuulised ilmad.
Soe tuli kaminas. Küünlad kaminasimsil ja kapinurkadel.
Suur vaagnatäis tumepunaseid magusaid õunu.
Õunakook. Ahjuõunad, mis tilguvad suhkrust-kaneelist-õunamahlast. Maja täis küpsevate õunte lõhna.
Sülle ja voodisse tikkuvad kassid, mõnusad, nurruvad ja soojad.
Sügis.
Tänase õhtu soundtrack on paigas tänu Heidile. Tõesti armas.
17. mai 2006
J meetod...
...vestluskaaslase segadusseajamiseks (väga tõhus sealjuures): just siis, kui teine on hoogu sattunud ja midagi seletab, küsida tema käest äkki ja karmil toonil: "Millise käega sina kirjutad?" Tänane saak: üks tuttav tädi lastepolikliiniku koridoris ja logopeed, lisaks juhuslikult tänaval kohatud endine kolleeg (minu, mitte J, eksole).
Tänane käik logopeedi manu oli minu jaoks tõeline piinapink - kuna ma istusin J selja taga, nägin peeglist nii tema kui logopeedi ammuli suid keeleharjutusi tegemas ja see ajas mind jubedalt haigutama.
Aga pärast mööda misiganestänavjääbLauterijaKentmannitänavatevahele marsapeatuse poole jalutades täheldasin, et kT-l (või õieti ühel tema kolleegil) oli õigus: nii palju rohelise erinevaid varjundeid on praegu looduses! Mahedast hõbejasrohekast kuni peaaegu ebaloomulikult kärtsroheliseni välja. Kaunis.
Tänane käik logopeedi manu oli minu jaoks tõeline piinapink - kuna ma istusin J selja taga, nägin peeglist nii tema kui logopeedi ammuli suid keeleharjutusi tegemas ja see ajas mind jubedalt haigutama.
Aga pärast mööda misiganestänavjääbLauterijaKentmannitänavatevahele marsapeatuse poole jalutades täheldasin, et kT-l (või õieti ühel tema kolleegil) oli õigus: nii palju rohelise erinevaid varjundeid on praegu looduses! Mahedast hõbejasrohekast kuni peaaegu ebaloomulikult kärtsroheliseni välja. Kaunis.
Tellimine:
Postitused (Atom)
