kT jaurab pidevalt, et mul tekkida haiglane ilme ja silmad hakata hullumeelselt kilama, kui mõnd käsitööajakirja või muud säärast silmama juhtun. Olgu siis nii. Tunnistan ausalt üles, et hakkavad jah. Siin ongi üht koma teist.
Kuigi tegelikult on mu viimase aja kirg ja ääretu südameigatsus kusagilt korralikud kangasteljed saada. (Omavahel öeldes - sellega on nüüd nii, nagu olla olnud ühe sõduriga, kes aina ohkas, et "Oleks mul ometi viiul!" Sõbrad siis lõpuks muretsesidki talle viiuli, mispeale sõdur oli südamest ohanud: "Oskaks ma ometi viiulit mängida!" Ergo - ma ei oska selle asjapulgaga midagi pealegi hakata. Aga tahan ikkagi, sest asi see siis õppida ei ole.)
Ohjahjaa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar