Sain eile oma viimase töö toimetatud teksti tagasi. Polnudki kõige hullem, kui arvestada, et ma viimases lõpus olin juba nii väsinud, et lasin puhtalt automaatpiloodil.
Aga kurbtust on ka natuke. Ma ei saagi Viljandisse. Pole kortert, kus ööbida. Ja sõprade-sugulaste lõhutud perekonna murede kese on puhkuse ajal see viimane koht, kuhu minna. Pidage mind isekaks, südametuks ja hoolimatuks loomakeseks, aga mulle piisab sellestki, kui sõbrad ja sugulased muul ajal oravakesele muresid kurtmas ja tema saba sisse nina nuuskamas käivad. Puhkuse ajal tahaksin mina puhata, if you please, ja Alzheimeris vaevlev vanaema ning mehe teisele kaotanud onupojanaine, kelle tütardel see kõikse hullem lõhutud perekonnast vunki juurde saanud puberteet veres möllab, ei aita sellele mitte kaasa. Lõpuks olen otsekui tühjaks pigistatud, igaks juhuks veel ka läbi nätsutatud ja viimaks tänavale tatistatud...
Ah, eks siis peab Tartust võtma, mida võtta annab. Ja pealegi on sealt Viljandisse vaid 70 km, nii et keegi ei keela mul sealt lossimägesid väisata.
Eih. Kohv tahab joomist (sestap ka minu uimane ja kuri jutt) ja maja vuntsimist. E viis J linna enda juurde, seepärast olen põnnikantseldamisest prii ja saan pühenduda tolmupühkimisele, vaibaküürimisele und muule säärasele. Kui selle kõigega võimalikult vara ühele poole jõuda, siis on õhtu puhtalt vedelemiseks ja videode vaatamiseks - meil on nimelt varus veel nägemata krimkasid. Üks klassika ja paar sellest sarjast.
Eile õhtul muide vaatasime kT-ga üle tüki aja "Keskea rõõme". Ma ei tea, miks see film mulle nii kohutavalt meeldib. Seda, miks ta meeldib, tean küll, aga miks nii kohutavalt...? Ilmselt on see märk lähenevast keskeast. M.O.T.T.
Ei. Nüüd kaob oravake kohvile. Ja enne paari kruusitäit ei mõtlegi oma aju sisse lülitada. So, have a nice morning!
*kimab teokiirusel köögi poole*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar