Ajee. Ajee-ajee.

Nõnda siis. Oravake on tagasi ja omadega läbi kut läti raha.

Ei, kõik oli kõige suurepärasemas korras. Mulle meeldis seal sanatooriumis, mis sest, et mu päevane toiduratsioon üksainumas veest koosnes. Esialgu mõtlesin küll, et ma olen hull peast ja kuidas ma need seitse päeva vastu pean, aga nagu näha, ellu jäin.

Tegelikult tuleb see jutt sihuke uimane ja mahlatu. Ma parem lõpetan.

Ah jaa - uudiseid kassirindelt: meil on nüüd ka Karlutt majas. Üleni must, isane. Marta kohta peab ütlema, et siivsate elukommetega teine siiski - laseb korraga ainult ühe isase ligi ja sedagi vaid üheks korraks. Grupikaid ei harrasta. Enne oli ainult Joosep, nüüd ainult Karla. Hea, et ainult ühe kassi peame kellelegi kaela sokutama. Aga kolmele hullule meie majapidamine lihtsalt vastu ei pea, eriti veel, kui kaks neist on isased.

So. Time to go. J ei saa "pojakese" mant kuiski tulema ja kipub teist keeldudest hoolimata rekutama, mis pole mitte hea.

Lõppenud nädala kild pärineb aga minu toanaabri poja suust. Vaadanud kord, kuidas ema nägu pähe teeb, teatanud jõmm: "Emme jubestab ennast!"

Vot tak vot, vualaa.

*siirdub kööki (aga kuhu siis veel) järjekordse veeannuse järele*