Sirvisin Käbi Laretei raamatut ja mälestused uhasid must üle.
See oli... jumal küll, seitsme aasta eest, kui ma viimati Norras käisin... ja me A-ga järeldusele jõudsime, et targem oleks lahku minna. Tookord Oslo raudteejaamas rongi oodates, mis mind Trondheimi viiks, lugesin just Laretei "Tulbipuud".
Nostalgii gradus gravis...
Ei, mitte A järele - enam mitte. Aga Norra on imekaunis maa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar