Eks arvake ise!
Nagu üleüldiselt teada, ei ole kõrgest kukkumine iseenesest ülepea mitte kardetav, vaid just äkiline seismajäämine, siis kui inimene jälle maaga kokku puutub. Just see võib kukkujale vigadust saata, nagu nüüd ka Robertist oodata võis.
Ta healitses koledaste, lükkas söömalaua jalaga ümber, et see valusaste don Rabalendo suure varba peale kukkus. Ka don Rabalendo healitses koledaste ja pillas ehmatusega oma pistoli maha.
Muhvi ehmatas nõnda hirmsaste ära, et ta midagi lausuda ei võinud. Tema silmad läksivad päratu suureks ja need vahtisivad täieste mõistmata herra Kruustangile otsa, nõnda et see arvas ennast kahe pesemata alus-tassi sisse vaatavat.
Herra Kruustangi sees tõusis tormilise uhkuse tundmus, et tema nii nobedaste hirmsa mõrtsuka kinni võtnud ning tema oma ootamata küsimisega psükologikaliselt ehk hingeteaduse alusel ju täieste pehmitanud oli.
"Mina ei ole ealeski ei Paali ega Bukki, liiategi veel Paalbukki tundnud, veel vähem teda ähvardanud või kerge ehk raske asjaga sootumaks maha löönud."
Sügav kummardus Juhan Peeglile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar