8. sept 2005

Täieline deja vu

Karm.

Kunagi, kui ma olin veel noor ja õrnade säärtega, tabas üht mu tuttavat sama saatus. Korjas temagi siis küla pealt oma kuus hingekest kokku - minu sealhulgas, eksole - ja vedas meid kohale.

Ei, potte-panne seal ei olnud, aga meile üritati selgeks teha, et igatahes ootab meid kõiki lahutus ja ähvardab laste pätistumine und piimakarja ahtraksjäämine, kui me kohemaid poole hinnaga ei osta endale lambanahkseid toasusse, patju, tekke, koeraveste, istmekatteid autosse, läkiläkisid ja labakindaid. Eriti suur õnn pidi saabuma meie õuedele siis, kui me vooderdame lambanahkadega ka oma tualetipotid ja katame igaks juhuks ka elutubade laed. Soovitavalt kalasabamustris. Võimisiganes.

Millegipärast tekkis mul praegu äraütlemata võimas tung lõpetada tänane sissekanne sõnadega: "Oo, valge täi, sinna majja käi!"

Kommentaare ei ole: