(sügav...köh-köh...ohe)

Jätkuvalt tõbine. Jätkuvalt urri-meeleolus. Kas tuleb jaht või ei tule, ma küsin? Kui kaua kallid külalised peavad veel kannatama?

Ahh.

Tänase Mittesoovikontserdi esinejaid on suisa kaks. Soleerima kipub Tanel Padar, kes joodeldab midagi unistusest, kuid talle sekundeerib erakordse järjekindlusegaTõnis Mägi omaloodud heliteosega "Koit". Ega's midagi, vaatame, kumb peale jääb. Minul antud hetkel eelistused puuduvad.

Teeks midagi... või lööks kedagi...? (allikas: tundmatuks jääda eelistav klassivend - mitte ei mäleta, kes nimelt).

Ah, ega ma tegelt nii kuri olegi. Aga neil aegul, kui ma köhin peaaegu vahetpidamata ja nina jookseb sirinal kut mahlakask, on mul tavaliselt väga raske eneses leebe rahulolu nooti tabada. Tahaks rahus olla, aga toimetused tahavad toimetamist. Ja siis meenuvad millegipärast igasugu ütlused stiilis "hallvanakesed üheskoos - hammusta ja löö".

J jäi ka täna lasteaiast koju. Vedeleb ristseliti tugitoolis ja imetleb kaht laeva, mis ta eile armastavalt vanatädilt kingiks sai. Ta ei jäänud eile sellepärast isegi õigel ajal magama mitte, sest oli nii elevil - ikkagi purjekas ja kalapüügilaev!

J nimelt on meil täielikult m-e-r-e-a-i-k-e. Ja ka laevahaige.

Lõpetuseks katke meie vestlusest eile hommikul teel lasteaeda:

J: "Tead, see oli nii. [...] (minu kõrvadele kuulmatu pobin) arvas, et "Haabersti Citymarket - ei, minule see enam ei meeldi. Ahhaa! Rrrimi Hhhypermarrrrrrket! Paneme selle!" Ja pandigi."
Mina: "Kes arvas?"
"Soomlane!" röögatas mu silmatera tsentuuriolikul häälel üle marsa.

Vot tak vot, vualaa.