Läksin mina linna, eksole, et endale miskit tõugu kuft muretseda selle tati vastu, mida keegi kõrgemalt poolt korraga otsustas meile pähe kallama hakata, ja lõpetasin sellega, et kulutasin mitu sini-rohe-punast raha hoopistükkis lõngade und raamatute peale. Ilmselt küll seetõttu, et meie kaubanduses 46-st suuremat numbrit naljalt ei leia (ohh, ma kujutan ette, milline kaagatamine lahti läheks siis, kui ma selle "mure" näiteks delfi naistekasse üles riputaksin), aga mulle meeldiks kufti alla veel kampsun ära mahutada. Ja ilmselt ka seetõttu, et mul polnud aega ega tahtmist ega viitsimist kõiki kauplusi läbi joosta.
Aga ikkagi. See on nii tüüpiline - lõngad ja raamatud. Mind ei paranda vist isegi mitte haud.
*ohkab*
Lootusetu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar