29. okt 2005

Ma olen ikka...

...padukodune inimene. Minu lemmik-laupäevaõhtu sisaldab endas pirukaküpsetamist ja saunatamist, millele järgneb (just sügiseti ja talviti) istung küünlavalgel koos pirukate und kuuma tee manustamisega ja kõike seda saadab mõnus teadmine, et homme on alles pühapäev ja et pühapäevastressi võib vabalt lausa homsesse pärastlõunasse lükata, et ees ootab mõnus pikutamine vaikse raadiokuulamise ja raamatulugemise seltsis nii umbes kella kaheni öösel ja et hommikut alustame E küpsetatud pannkookidega, sest temast kut vanainimesest kipub uni ikka varakult lahkuma juba.

Küünlapõletamise aeg on käes. Tuleb hakata neid ikka mõnuga varuma, sest ega minu jaoks pole mingi asi sadakond teeküünalt nädalaga huugama panna. Korra köhida ja kõik. Aga on ikka mõnus küll, kui maja on soe, läbi kaminaukse klaasi kumavad söed, kamina- und muudel servadel aga põlevad küünlad.

Haa. Varsti hakkan juba jõululaule laulma, nii et viimane aeg on lõpetada. Pealegi - saun ja pirukad ootavad. Mmmmmmm!

Tshau-pakaa!

*keksib roeemsaste koeoegi poole*

Kommentaare ei ole: