5. dets 2005

J kulinaariast ja mina ilmast-maast

Truuiks jäädes oma tavale hommikuti marsas filosofeerida, tuli J täna hommikul lagedale vägagi põhjapaneva avaldusega. Niisiis, kui te seda veel ei tea, siis: "Vorst on hästi suur viiner. Ja viiner on pisikene vorst."

Vot tak vot, vualaa.

Kuigi ma andsin endale sõna, et ma senikaua siin blogides ei kobise, kuni raamat valmis ja üle antud, ei suuda ma ometi vaiki olla, eksole. Aga ilmake on selline... mõnus mõtlemise ilmake. Ja nostalgii müristab und uriseb akna taga. Ma ei tea, ma ei tohiks ju veel nii vana olla, et hakata igatsusega lapsepõlve meenutama, kuid natuke igatsen ma seda ometi. Ma igatsen taga neid sügava lumega talvesid, kui me onupoegadega kartulipõllul vagude vahele käike kaevasime ja tädimeest painasime, et too meile lumest maja ehitaks. Ja kõige rohkem igatsen ma seda ammust aega, kui vanaisa tallist hobuse laenas ja me metsa kuuse järele sõitsime.

Tegelikult on see ju kohutavalt kurb, et minu poeg ei saa mitte kunagi teadma seda, mis tunne on saanis tekkide sees istuda ja vaadata, kuidas lumeklombid hobuse kapjade alt üles lendavad ja lumised kuuseoksad pea kohalt mööduvad. Ega seda, kui lõbus on sügavas lumes sumbata, vanaema suured vildid jalas, ja õiget kuuske otsida.

Millegipärast armastatakse kogu aeg rääkida, kuidas me nõukaajal pidime jõule ikka salaja pidama - lukus uste ja pimendatud akende ja mille kõigega veel. Hah. Nii palju, kui ma mäletan (ja mäletab ka E, kuivõrd tegu oli tema koduga), oli maal kuusk sees ammu enne 24. detsembrit. Sealjuures ei olnud mu vanavanemad sugugi usklikud inimesed - aga niimoodi oli kogu aeg tehtud nende lapsepõlvekodudes ja tehti ka nende kodus. See oli loomulik. Ja ka meie linnakoju sai kuusk võimaluse korral ikka juba jõuluks toodud. Seepärast jätavad jutud salaja tähistatud jõuludest mind üsna ükskõikseks. Stalini ajal ehk küll, aga minu lapsepõlves enam kindlasti mitte.

Ähh, väga... õiendamiseks kisub kätte ära. Aitab kah. Lisan siia veel vaid traditsioonilise lõpetuse: kohv sai valmis.

Nii et ollalaa!

*väristab õlgu ning läheb puid ahju panema*

Kommentaare ei ole: