21. veebr 2006

Kui ma täna...

...kodu poole sõitsin, nägin Vabaduse väljakul suurt loosungit "Tallinn Euroopa kultuuripealinnaks!" ning mul tekkis tahtmine heietada sellest igavesest jagelemisest, sellest nõmedast, mõttetust ja väiklasest kaklusest, kumb on parem, kumb on väärikam, kumb mammonakummardaja ja kumb hindab ülimaks vaimlisi väärtuseid. Jaa-jaa, sellest nn võimu ja vaimu vastuolust, võimu esindajaks Tallinn ja vaimu esindajaks Tartu. Kuna kT juuripidi vaimukantsist pärit, mina aga enamuse oma elust võimukeskuses elanud, kipub see teema meiegi peres mõnikord võrseid ajama - kuid igatahes mitte minu algatusel. Sest kui päris aus olla, siis minu meelest võiksid nii võim kui vaim aeg-ajalt tagasi tõmmata ja kohati suisa kanna moka peale suruda, kui see muidu maas ei seisa. Ära tüütab. Jagelemine nimelt. Ja nüüd saab see jälle uut hoogu juurde - tänu kultuuripealinna tiitli eest võitlemisele.

Mind on juba hakanud ära tüütama see tänane jama! (Tõnu Kark, "Keskea rõõmud".)

Muuseas, mina pooldan Tartut. Ja sel lihtsal põhjusel, et mul on Tallinna-kesksusest siiber. Sügavalt siiber. Oksendamiseni siiber. Nii siiber, et ma aeg-ajalt hellitan mõtteid siit ära kolimisest. Oleks see vaid nii lihtne.

Kommentaare ei ole: