Nõnda siis

Minu üürike armuaeg on otsa saanud. Mai keskpaigaks nelisada lehekülge - oijaa, aga midagi pole teha, tööd on vaja teha. Juhhei. Tõesõna.

Ajee. Ajee-ajee. Igatahes.

*on ühest küljest rõõmus, et tööd on, aga teisest küljest kardab seda veresauna, mis laiskusega võideldes toimuma saab*

Ikka nii, et see karm elu ja taline unnapüük ja... Ah, ma lähen parem kohvi jooma. Ja siis küpsetan pannkooke. Olgu meil üks pühapäevane hommikusöök - tänane päev on igatahes seda väärt.