Natuke pika vinnaga

Nagu meie peres juba heaks tavaks on saanud, ütleme, märkame ja mõtleme me paljut marsas teel punktist A punkti B. Nii selgi reedel. Marsa hakkas juba Vabaduse platsi jõudma, kui J korraga selge, heleda lapsehäälega teatas: "Head uut aastat sulle, emme!"

Mina: "Kullake, uus aasta on juba kaks kuud käes olnud!"
J: "Jah, aga peab ikka soovima inimestele head uut aastat."

Püüdsin küll ettepanekut teha, et sooviks ehk "head uut kuud" - et alles kolmas märts või nii. Kuid J jäi enesele kindlaks. Selja tagant kostva nohina ja turtsatuste järgi sain aru, et meie vestlus pakkus huvi ka ülejäänud sõitjatele. Igatahes tore, et suutsime mõne inimese hommiku pisut rõemsamaks muuta.

Täna aga käisin koos J-ga Hirvepargis kelgutamas. Eks ta ole kah - kena kodulähedane koht või nii. Ainult viisteist kilti tulebki ära. Aga nali naljaks. Tegelikult pidi J täna laulu- ja kunstistuudio selle aasta esimesse tundi minema, aga miski kuri tõbi oli kogu õpetajate koosseisu jalust niitnud ja seetõttu olime sunnitud muud tegevust otsima. Nii ostsimegi talle Kristiinest kelgu (E juures tal seda niikuinii ei olnud ja maalt linna vedada kah nagu iga kord ei viitsi) ning läksime lähima mäe peale. Poiss müttas lumes, nii et nahk auras seljas. Isegi E meenutas lapsepõlve ja kihutas kelguga mäest alla. Pärast tuli keksides ja püksisääri soputades - ta vaeneke ei olnud arvestanud sellega, et kui ta jalgu väga kõrgele ei tõsta, korjavad püksisääred ettejääva lume kõik endasse - ja kurtis, et jalad on põlvist saati külmad ja märjad. Aga ega see lõbu rikkunud. Ja pärast sai üle pika aja Pizza Americanas kaloreid manustatud. Isegi närvi söömaga J keeras naha vahele veerandiku E ja pool veerandikku minu pitsast pluss kaks tassitäit teed - enda ja E oma - ja kõik mustad oliivid E ülejäänud pitsalt. Värskes õhus mürgeldamise tervistav mõju.

No ja nüüd olen ma siis kodus ja võtan hoogu, et ikka midagi korda saata, millest ajalukku ka mingi jälg jääks, kasvõi ajutinegi - korras maja näol näiteks. Homme saabub J ja kauaks siis seda korda... Aga noh, vaatame.

*kratsib nina*

Tea, noh... aitab kah nagu selleks korraks. Nii et lugemiseni siis.