Sel aastal tuli kevad teisiti,
tsiu-tsiu!
ja teisiti ja teisiti...
Ses mõttes, et ühes jääpurikatega tilgub ka mu nina. Oi õnne, oi rõõmu.
Sirt-sirr, eksole.
Tegelikult on ju lausa hurmav ilm - päike paistab ja miski linnukesemait räuskas juba varahommikul akna taga ja ajas kassid marru, miska uni minuga juba kella kolmveerand kuue paiku hüvasti jättis, sest oli otsustanud, et temale sellest lärmist küllalt on saanud. Ega ma tat hukka mõista - harv on see päev, kui ma kasse muhvikandidaatideks sõiman, aga täna hommikul teenisid mõlemad selle austava nimetuse ära - Joosep lihtsalt selle eest, et ta mulle näkku istus, Marta aga oma viimasel ajal tekkinud padulolli kombe eest ukse taga keksida, otsekui oleks põis lõhkemas, ja siis voodi alla või kapi taha jeehat panna, kui keegi end püsti ajab, et teda välja lasta.
Aga ma kaldun teemast kõrvale. Või... oli siin üldse mingi teema? Ahh, pole oluline. Niisiis - sellise päikesepaistelie kevadilmaga tekib mul alati koletu tahtmine maja pea peale keerata, aga täna olen sunnitud sellest loobuma. Mis teha - vaim on valmis, aga liha on nõder.
*grimassitab ja väristab õlgu*
Miskipärast on just viimane lonks Theraflud see kõige jubedam. Õõõh. Ja ega Coldrexiga asjad paremad pole. Ma tahan kohvi! Suurt tassitäit piimakohvi meega.
*neelatab*
Ma lähen ja teen. Tsau-pakaa!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Mu kassil on ka loll komme aknalaua peal istudes kurvalt näuguda ja aknaraame kraapida, et nohh, laske mind nüüd ruttu välja. Ja kui siis akna lahti teed, teeb nigu kardaks, tükk aega mõtleb ja jokutab. Ja kui sul sellest ootamisest peaks siiber saama ja akna kinni paned, hakkab kõik jälle otsast peale:)
Eriti lõbus on, kui selline trall pool ööd kestab ja veelgi lõbusam on ise samal ajal haige olla ja kõige lõbusam on teadmine, et hommikul on vaja vara tõusta. Marta on juba sihuke ahv, et toidu peale ka näole ei anna - teab, et siis võetakse turjast ja visatakse aknast välja. Joosep vähemalt on sirgjooneline kass - kui küsib, siis ka läheb.
Aga viirus pole su postituste muhedale toonile näe liiga teinud :) Mitte et nüüd kahjurõõmus, kus sa sellega... aga lõbus oli lugeda küll!
Mina olen lasteaialaste duubelrünnaku (tõvedega ikka) üle elanud, võin julgelt soovida (ilma et endal nappima hakkaks) tervist ka sinnapoole! No ausalt - ära põe! :)
Addähh. :D
Annan oma parima. Vilets on ju olla, kui nii vilets on olla.
Postita kommentaar