"Millal me arsti juurde läheme?"
"Ei lähegi, sest ei ole vaja."
"Aga neljapäeval me ju läheme linna."
"Jah, sest mul on vaja poes käia."
"Miks?"
"Sest on vaja süüa osta."
"Miks?"
"Sest issil on sünnipäev ja lihavõtted on ka."
"Kui sa oled poes ära käinud, kas siis lähme doktor Kondrasova juurde või?"
"Ei lähe. Meil ei ole vaja tema juurde minna."
"Kelle juurde me siis läheme?"
"Vanaema juurde lähed sina. R tuleb sind sinna vaatama ja mina käin oma käimised ära."
"Kas sina lähed arsti juurde?"
"Ei."
"Miks?"
"Sest mul ei ole vaja minna."
"Miks?"
"Sest ma olen terve."
"Aga millal me doktor Kondrasova juurde läheme?"
"Ei lähegi."
Vaikus. Väga lühike.
"Kas spaatel on see, mida kõrva topitakse?"
"Ei ole. Spaatliga vaadatakse kurku."
"Aga mis see on, millega kõrva vaadatakse?"
"Ma ei tea. Ma ei ole arst."
Vaikus. Sama üürike.
"Kas ma neljapäeval lähen lasteaeda ka või?"
"Sa ju tead, et ei lähe. Sa oled haige."
"Aga vanaema juurde võib minna või?"
"Jah."
"Miks?"
"Sest poodi ma sind kaasa võtta ei taha."
"Miks?"
"Sest sul oli eile palavik."
"Miks?"
"Sest sa külmetasid."
"Aga kus ma külmetasin?"
"Ma ei oska öelda. Võib-olla siis, kui sa rattaga sõitmas käisid."
"Aga võib-olla hoopis siis, kui me marsa peale läksime."
"Võib-olla."
"Aga võib-olla saunas."
"Saunas mitte. Seal on ju soe."
Vaikus. Väga üürike.
"Kas R tuleb ka vanaema juurde või?"
"Jah, ta tuleb hoiab sind niikaua, kui ma poes käin."
"Miks?"
"Sest ma ei taha sind poodi kaasa võtta."
"Kas sellepärast, et mul oli palavik või?"
"Jah."
"Aga millal me Kondrasova juurde läheme?"
Api. Tee siis niimoodi tööd.
11. apr 2006
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
10 kommentaari:
Lapsed on ikka nii lahedad :D
Jah, ega kurta ei anna. :)
Oota sa, varsti tuleb murdeiga ja siis nad ei räägi sinuga üldse. Mitte et mul lapsi oleks aga ennast mäletan :)
Päeva nael :)
Lapsed on järjekindlad omal moel. Huvitav kuhu see järjekindlus paljudel kasvades kaob?
Jah, hulluks ajada üritab ta mind tõesti järjekindlalt. :D Kui need "miksid" tulema hakkavad, siis pole neil otsa ega äärt. Sealjuures ta ise teab küll ja vahel ongi tal sihuke "ise küsin, ise vastan"-voor, aga enamjaolt pommitab ta mind.
No nii tuttav, nii tuttav...:D
Väga hea lugemine :)
Jah, ega ma mäletan küll - nii omast käest kui tuttavate teismeliste pealt. No ja kaugel see aegki enam - oma kümmekond aastakest ainult.
See on lahe, et sa viitsisid selle dialoogi üles kirjutada:) Sest nii ta umbes jah käib päevast päeva, ja kui palud 5 minutit vaikust, siis küsitakse 10 sekundi möödudes, nohhhh? kas on 5 minutit möödas juba?
Oo, see ajaarvamine! See on lausa omaette teema. Kui poisil on pikutamiseaeg, siis kostab tema toast viieminutiste vaheaegadega "Mis kell nüüd on?" ja "Kas kell on juba kolm?" Selle viimase küsimusega teeb ta algust umbes kümme minutit pärast seda, kui on poole kahe paiku voodisse läinud.
Postita kommentaar