8. mai 2006

Aeg-ajalt...

NB! Sisaldab roppe väljendeid.

...tabab mind mingi üüratu väsimus - selline vaimse ja füüsilise väsimuse segu, mis haarab endasse mu keha, mu mõtted ja mu soovid ning muudab mind apaatseks pohhuistiks. Sihukeseks, kes oma weltschmerz'i irooniana ümbritsevaile kaela puistab, aga selle kaotamiseks mitte midagi ette võtta ei viitsi. Varem mitte häirinud tobedused omandavad üleilmse idiootsuse diapasooni ja endised üleilmsed idiootsused paisuvad katastroofiliste mõõtmeteni. Ja hoolimata pohhuismist hakkab kogu see krempel mulle ko-hu-ta-valt närvidele käima. Sellistel päevadel olen täielik walking dangerzone. Sihuke õel väike mereröövel, kes külvab enda ümber surma ja segadust.*
Tänaval jõllitajatele näitaksin hea meelega keskmist sõrme ja saadaksin valjult sinna, kuhu päike eales ei paista.

Ah, tegelikult püüan end ikka vaos hoida ja viisakuse piiridesse jääda, aga mõttes sõimlen ja vannun kut turueide ja veovoorimehe lõtvade elukommetega võsuke.

Olid head rahulikud ajad, kui mu bloog oli veel avastamata - siis võisin siin vabalt õelutseda. Nüüd hakka seks või uut bloogi looma. Kuradima skisofreenia, ma ütlen.

Karjuda tahaks.

* Lugege Pipi Pikksukka.

2 kommentaari:

Elsa ütles ...

Heh, ma avastasin ka täna, KUI täbar on see, kui mu blogi loevad need, kes seda tegelikult ei peaks...

oravake ütles ...

Mulle ei meeldi sihukesed ründavad küsimused, mida mõni lugeja esitab. Kõlab küll väga isekalt ja vastikult, aga oma bloogis on mul lubatud omi mõtteid avaldada, ilma et ma nende kohta aru andma peaksin või oma seisukohti kellelegi põhjendama või kellegi ees kaitsma. Ma ei sunni ju kedagi samamoodi arvama. Ja kedagi ahju ajama, tapma või taga kiusama kah ei õhuta. Inimestel on õigus elada, nagu nad tahavad, aga lubatagu mullegi, et see kõik ei pea mulle mitte meeldima, vaid et selliseid asju sekka juhtuda võib, mida ma ei kannata või mis mulle lihtsalt tobedad tunduvad.

Ähh, jälle sattusin hoogu. :P