24. mai 2006

Ega ma...

...ei jätagi täna järele, oo ei. Kui päev kord juba on tuksi läinud, olgu siis sedagi rõõmu, et saab kellelegi närvidele käia. (Oimaolenõel.)

Asi lihtsalt selles, et mind tabas täna (mitte küll ootamatult - sest need hood on regulaarsed - kuid siiski pisut äkki) mania grandiosa: mõtlesin nimelt, et peaks veel ka kokkamise-teemalise harubloogi tekitama. Aga siis jällegi mõtlesin, et... kesse mu mannapudrukeedust ikka lugeda viitsib. Pealegi on olemas nemad. Ja neid on veelgi.

Aga... mine tea. Vaatame.

Loodan, et ma teil und ära ei hirmutanud.

Oot. Keegi koputab. See on vist mu mõistus, kes koju tuleb. Ma lähen ja teen talle ukse lahti. Lugemiseni!

Kommentaare ei ole: