Niisiis...

...draft'isin osa sissekandeid ja edaspidi kirjutan siin bloogis ainult väikestest karvastest kassipoegadest ja roosadest mohäärkampsunitest. Vot tak vot, vualaa.

kT on kottu ä'ä - läks rattamatkale. Minul aga on aknad pärani ja maja imelist vihmamaitselist kevadehõngu täis. Mida muud sa, hing, veel ihaldada oskad?! (Kevadehõngust räägin, mitte kottu-ä'ä mehest, eksole.) Ainult vaadet aknast nautida ei saa - kassid, igavesed rajakad, on viimasel ajal võtnud kombeks mööda aknaraami üles ronida ja rokaste käppadega vastu aknaklaasi kolkida - selleks ikka, et oma tuppa pääsemise soovist võimalikult valjult teada anda - nii et kord nädalas on kindlustatud vähemalt akende välipesu. Ohjah. Nutt ja hala, ma ütlen.

Aga praegu... Oo ei, aknad jäävad minust küll puutumata praegu - ma lähen hoopis teed jooma (sest kohvi ei taha ma endiselt). Ollalaa!