21. mai 2006

Numa'itia

Algus oli paljutõotav - nigut olümpiamängude avamine. Igatahes mõjus see mulle nii rängaste, et ma lülitasin sisse Raadio2-e ja kuulasin seda edasi isegi siis, kui sealne mula juba tasapisi mölaks hakkas kiskuma. Tavaolukorras ei kuula ega vaata ma Juurt ka siis mitte, kui mulle peale makstakse - arvake siis ise, kui sügav mu tänaõhtune hingevapustus on.

Ja nüüd ma ei teagi, kas minna kohe magama või vaadata, millega see tsirkus lõpeb. Esimese variandi kahjuks räägib tõsiasi, et mul pole und, pealegi hääletasime soomlaste poolt ja ikkagi tahaks teada, mis saab. Tegelt oleks täitsa paras, kui Leedu võidaks. Böö.

*haigutab laialt, kattes suu viisakalt sabaga*

Vabandust. Kus hundist räägid, eksole. Sain ma vaevalt une puudumise kohta märkuse teha, kui see oli kohemaid platsis, vihane ka veel, et misasja mina levitan tema kohta laimujutte. Okei, me hakkame seda asja nüüd klaarima. Seniks lugemiseni.

Kommentaare ei ole: