...oli lasteaias emadepäeva pidu. Maru armas ja puha. Kingituseks oli kaart (mille meie J loomulikult oli lisaks helesinisest krepppaberist ja pärlsüdamega õitele ilustanud ühe helesinise autoga - nii nunzik!) ja salvrätitehnikas kaunistatud lillepotike näpuotsatäie tundmatute võrsetega. Unustasin kasvataja käest küsida kah, millega tegu, sestap istutame ringi ja kaeme, mis neist võrsub. Ega neist Audrey II* ikka kasva, usun ma.
Aga tõeline üllatus oli meie poiss. Tema, kes ta koos teistegagi naljalt suud lahti ei tee, etles täna ainsana ja ihuüksi. Kiikas ainult korra üle õla kasvataja poole ja lasi mis ludin. Ise vaatas kogu aeg mulle otsa (luuletus oli klassikaline "Emakene, muud ei tea tänuks öelda sulle..."). Hästi armas.
Ja kõige vahvamad olid tordid. Lapsed ise olid need meisterdanud - iga laudkond ühe, nii et kokku sai neli vahukooretorti hapu moosi, sokolaadinööpide ja nonparellidega. Kui uhked nad ise oma saavutuse üle olid! Jutuvada ei tahtnud ega tahtnud raugeda, kõik näitasid emadele torte ja vatrasid läbisegi.
Igatahes tore oli.
*oli üks õrn õieke
millest iganes
Mina olen
Hingele ikka ka
Veel lugemist
Ajatolmuga kaetud
- detsember 2006 (30)
- november 2006 (22)
- oktoober 2006 (35)
- september 2006 (42)
- august 2006 (15)
- juuni 2006 (24)
- mai 2006 (51)
- aprill 2006 (41)
- märts 2006 (40)
- veebruar 2006 (23)
- jaanuar 2006 (20)
- detsember 2005 (20)
- november 2005 (32)
- oktoober 2005 (45)
- september 2005 (76)
- august 2005 (27)
- juuli 2005 (30)
- juuni 2005 (27)
Külalisi käinud
6 kommentaari:
Kiisupere?
Aga lillede osas on mul aimdus, et saialilled. Üks pisike leheke ei olnud suutnud veel seenmekesta maha raputada, sellepärast.
/me omab ka potti ja lilli.
Kiisupere, Kiisupere. :) Väike maailm, eksole, ja veel väiksem Eesti. Aga kellega täpselt on mul au?
Peol oli üks Päikesekuningas Martin Erik, selline "pudelis ka ei püsi-tegelane" ja "hääl on mul vali". Meite pere Vanim Kuningapoeg siis. Aga pidus oli terve pere ... Issi ja emme ja ka kaks pisemat Poisslast .. Ikka sellised omal jalal ja iseteadvad juba. Aga emme oli kaugele ää näha, sest mina ei saa emalaule ilma silmaveeta kuulata ... Nutulind.
Nujah, mul kiskus kah vahepeal silma veele, eriti siis, kui poiss luuletust luges. Lapsed on ikka maru armsad, kui nad esinevad. :)
On.
Ja täna oli Kiisupere sõimepoolel ka emadepääva pidu. See oli ka nii armas, kuigi nii mõnelgi lapsel kiskus ka suu nutuvõrule, juba emme nägemisest seal teiste suurte inimeste kõrval.
Ma olin ka arvestand, et meite Keskmik ei tee laulust väljagi ja kihutab emme kaissu, nagu senimaani on juhtund. Aga ei .. Ta laulis ja luges luuletusi kenaste kaasa ja kepsutas kah! Ise kõikse aeg muheles altkulmu kavalalt. Nii armas!
Postita kommentaar