...päris hea soomlase. Ilma irooniata. Istun siin, toimetan ja kuulan taustaks Iskelmäradio nimelist jaama. Meie Elmarit ma küll nii kaua välja ei kannataks.
Aga tegelikult tahtsin enne õhtut hõisata. Nimelt on meie noabrimoor kolimas. Kuigi jah, vanarahvas teab kõnelda, et tuleb uus ja hullem.
Ma loodan, et ei tule. Vähemalt mitte sihuke dendro- ja felinofoob, nagu tema oli. (Ega ma tea ka, kas "felinofoob" on õige sõna, aga nii peen on ju väljamaa keeles eputada, eksole. Üks mu lemmikväljendeid on veel "koprolaalia".)
Ah, olgu ta elu lihtne ja õnn kaasa.
Et misasi on koprolaalia? Ütlen? Ei ütle? Ah, olgu, ma ütlen. See on ropendamine. Vualaa.
Lisa: ja nää, ei oldki. Õige sõna on ailurofoob. Etle veel, eksole.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Ma kohe pidin järgi vaatama, kes see ailurofoob selline on ;) Nüüd jälle targem...
Meeldiv vahetevahel ka harivalt mõjuda. :) Muidu pläägutan siin niisama tühja-tähja, ei mune, ei villa...
Felinofoobia on ka täiesti õige :)
Võib-olla tõesti, aga kT, kes säherdusis asjus on pedant mis kole, leiab ailurofoobia siiski õigema olemat, kuna selle väljendi mõlemad pooled pärinevad kreeka keelest, felinofoobia puhul aga on tegemist ladina ja kreeka kompotiga.
Mina ei oska midagi arvata, mina kuulan, mis teadjamad kõnelevad.
Postita kommentaar