...ilmas on, või kuidas see kõlaski. Värv muidugi sõltub ilmselt vaatajast, mitte vaadatavast. Nojah, viimasest kah ikka pisut, sedavõrd, kuidas tal on suhted vaatajaga.
Meie noabrimoor on musta karva. Minu jaoks vähemalt. Tõenäoliselt olen mina tema jaoks ka. Aga okei, praegu ei kirjuta tema minust, vaid mina temast ja üleüldse, see on minu bloog, nii et...
Et ilmas selliseid inimesi üldse olemas on, see paneb mind aeg-ajalt pead vangutama. Nojah, kõik ei armasta loomi, aga vigast kassi kividega pilduda - selle peale tuleb ainult ääretult julm inimene. Vabandus? Et meie kassid käivad ja kaevavad tema lillesibulad üles. Ha-ha. Tal polegi neid. Sibulaid, ma mõtlen. Ai jah, muidugi. Tegelikult on meie kassid tema sibulad meie peenardesse tassinud, jah. Aga tõesti, ma hakkan juba sedavõrd paranoiliseks muutuma, et kui Joosep jälle käppa liibates või katkiste ribidega koju kooberdab, kahtlustan ma esmajoones meie noabrimoori. (Marta ei kooserda vigasena koju, sest ta ei ole võõraste suhtes nii usaldav kui juhmike Joosep - see kass elab tõesti veendumuses, et kõik inimesed on kuldsed.)
Kividega pildumise fakt on aga E ja J näol tunnistajaid leidnud. Vaene poiss oli sellepärast lausa sokis, kõõksus nutta ja värises. Nüüd aga räägib noabrimoorist eranditult kui "tigedast tädist".
Muudest probleemidest ma parem ei räägigi. Tegelikult oleks selline Andrese ja Pearu vaheline vägikaikavedu lausa naljakas, kui see poleks kurb ja tüütu ja närvesööv. Milleks selliseid asju vaja on, aru ma ei saa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Konkreetselt tõestatud on ainult üks kord. Ülejäänu - noma'itia, ma ise kipun seda veel paranoiaks pidama. Nii haige ei saa ta ju ommeti olla.
Saab küll. Hullem veel. Kunagi Kadriorus oli meil õues kasse hulgim. Nojah, hulkuvad või õigemini meie maja joodikutepere vastutustundetuse vili. Aga see selleks. Elasid, nälga ei jäetud. Küll aga jäi neist mõni aegajalt mõneks ajaks kadunuks. Välja ilmusid uuesti kas sabata või pooliku sabaga või nö "nurga all" oleva sabaga. Üks kass ja üks kord ... usud et õnnetus. Aga see toimus pidevalt, siis .. tõestada ei saanud, aga mõtlevale inimesele peaks olema arusaadav fakt, et keegi lihtsalt retsis kasse. Inimesi ümberringi vaadanuna ei olnudki see üllatav. Sellest ajast on aegu möödas, aga tigedikke ei ole mitte vähemaks jäänud.
Postita kommentaar