Täna on olnud tõeline Minu Päev. J viisin juba eile õhtul E juurde ja suuremad koristustööd tegin ka eile ära. Täna hommikul kümme enne viit ajasin kargud alla ja saatsin teele kalli kT (tal on aeg-ajalt nädalalõputi käike, mis nõuavad ülivarajast ärkamist). Seekord ma küll unetuse küüsi ei langenud - pigem vastupidi. Pool üksteist suutsin viimaks oma silmaluugid valla kiskuda ja voodist välja tuikuda. J oli igatahes pahane, sest oli püüdnud juba kella kaheksast saadik mulle "tere hommikust" soovida. Mina muidugi ei kuulnud piuksugi, sest telefon oli kahe suletud ukse taga ja mina olin dead to the world.
Noh ja ega ma sellest ajast midagi kasulikku teinud ei ole ka - ainult istunud ja oma filmikollektsiooni kaenud. Pisiasjadesse ei lasku, piisab sellest, kui ütlen, et tegemist on kergete ja romantiliste linakaostega, ei midagi tõsist, süvapsühholoogilist ega - hoidku issand selle eest! - õudset. Lisaks võeti ülakorrusel minu palvet kuulda ja lõpuks hakkas ka sadama. Pidage mind imelikuks, kui soovite, aga ma ei saa mõnusalt laiselda, kui väljas päike särab. Päike annab põhjuse ennast aeda vedada ja seal midagi kasulikku korda saata, aga mul ei olnud selleks täna soovi. Vihm ja tuli kaminas ning Tom Hanks ja Meg Ryan telekas, lisaks suures kruusis aurav piimakohv - muud polegi vaja, et minus eriti hubast tunnet tekitada.
Ja nii ma siis mõnulesin ja kavatsen ka edasi mõnuleda. Järge on ootamast "Mõistus ja tunded" ja siis... vaatame, mida edasi vaatame. Nii et lugemiseni.
*on endiselt natuke kummalises meeleolus, aga mõnusalt välja puhanud ja plaanib hakata ahjuõunu tegema - kaneeli ja fariinsuhkruga, mmmmm!*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar