3. sept 2006

J haava sidumine...

...on päris kuntskopp töö. Noh et side ikka püsima ka jääks, mitte ei libiseks maha. Aga siduda on vaja just öösiti - kompressi pärast, sest võrksukka (no seda, mida apteekides müüakse peasideme nime all) J endale pähe ei taha. Korra proovis - nägi välja hullem kui sukafetisistist pangaröövel ja keeldus kategooriliselt isegi ootamast, millal ma näo jaoks augu teen. Ei ja kõik. Nii ma siis tuletangi meelde seda, mis natsaljnaja vajennaja padgatovkast peaks olema kõrvade vahele jäänud. Häbilugu, ise veel medõe tütar, eksole. Aga sellega on ikka nii, et kingsepa lapsel pole kingi ja rätsepa lapsel pole pükse. Kui ma õieti mäletan, siis toonases 2. Keskkoolis õeametit pidanud E koolitas väga vingeid sanitaarsalklasi.

Aga J haavaga on ptüi-ptüi-ptüi. Homme on lasteaiapäev. Ainult trenniga teeme vist veel natuke pausi. Vaatame.

Kommentaare ei ole: