...on üks igavene diversant.
Nimelt selgus eile seitsmese naabripliksi jutust, et meie kassiniru on neil söögile võetud. Okei, kui nad tahavad meie kassele süüa osta, lasku käia, seni kuni kassid paksuksmineku tundemärke ei ilmuta. Mis ma tühja ikka naabritega jauran, liiatigi, kui Marfunja naabripliksi hoiab.
Nujah, nüüd ma muidugi tean, miks.
Marfunjal on aeg-ajalt komme pikemaks ajaks kaduda. Me kahtlustasime lõõpimisi juba ammu, et ju tal on kusagil üks pere veel. Noja nüüd selgus, et ongi.
Aga tema! Niikui kodus näule annab, nii kohemaid toidukausi juurde, ajab aga käpad harki ja nõuab õlut ja veini. Ja käib hiiri und linnukesi murdmas. Hiired hiirteks, aga tihaste ja leevikeste kohta ütlen küll: "Uuuhh, kassimait, va igavene muhvikandidaat!" Aga noh, emase kassi asi.
Sellegipoolest on ta üks tüüp mis tüüp. Lontkõrv, ma ütlen.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
siga, pätt ja kaabakas:)))
Just. :) Käib külas söömas ja siis tuleb koju ja teeb näo, et pole juba kolm päeva palukest hambu saand. Ise süütu nagu Vanajumala Õiglane Kukulind.
Postita kommentaar