Vahepeal oli...

...tänu tõbitsemisele ja maalkäimisele blogimises väike veerand tundi pause. Lühidalt:

Mu 24-tunni-viiruse võib kokku võtta J sõnadega: "No see oli üks kapitaalne iiveldus!" Poiss ise oli rõõmus ja roosa, kT ei ilmutanud samuti mingeid tundemärke. Ainult mina, niisiis.

Minu tõbitsemise tõttu lükkus ka maalesõit reedelt laupäeva hommikule. Õigupoolest läks kT reedel ees, sest tal oli vaja ehitusel abiks olla, ja meie bussitasime talle järele.

Maal ootas meid ees kipsis kätega I (kT vanem õepoeg) - mingi suur jõmm oli laiamise korras väiksemad kusagilt alla lükanud, I kukkus, käed ees, ja oligi kutu: ühel käel üks, teisel kaks mõra. Aru ma'i saa, mis sihukeste lontruste kupli all liigub. Niisugusest asjast kuuldes tekib minus (hoolimata kõigist "Ära löö last!" kampaaniatest ja teadmisest, et teisi lapsi kiusaval lapsel endal on ilmselt tõsiseid probleeme) tahtmine sihukese jõmmi tagumik viilikirja lüüa, et mõistus istmikust pähe tagasi läheks. Ohjah. Vägivald pole lahendus, tõepoolest, aga mis see mõista püüdmine aitab, kui teine laps sellepärast kipsis peab olema. Leia siis see kuldne kesktee, eksole.

Aga see selleks.

Kuna laupäeval sadas ka, kulus mu päev peamiselt jorutamise tähe all. Veelgi jorulisemaks muutis selle E kõne, kes meie kodust rõõmsalt raporteeris, et päike särab nigut arust ära ja tuuleke puhub ja mõnus on, et tema peseb aga pesu ja naudib elu ja kavatseb peale suurt triikimisorgiat endale mõnusa sauna korraldada. No vähemalt sauna saime me maal ka.

Eile seevastu oli Tartumaalgi ilus ilm, miska me kT-ga tegime pooleteisetunnise treti seenemetsa. Oleks kauemgi teinud, aga pessimistlikud optimistid, nagu me olime, said meie kaasa võetud keskmist mõõtu korvid kuhja täis. Oli kivipuravikke ja lepaseeni ja kaseriisikaid ja võiseeni ja sadat sorti pilvikuid ja - üllatus-üllatus! - tervelt viis kukeseent. Lisaks nokkis meesÄ meile kodu lähedalt kuuseriisikaid ja haavapuravikke. Tulemus: liitrine purgitäis praetud puravikukuubikuid ning kaks korda samapalju kupatatud ja soolaga purki pandud pilvikuid ja riisikaid. Lepaseentele tuleb veel hüva marinaad peale teha, siis on neid ka üks pooleliitrine purk olemas, mõnus talvel lauale anda. Ah jaa, kallisvara - kuuseriisikad (ja viis kukeseent) - praadisin samuti läbi ja pistsin purki. Lootust on, et me veel kuhugi seenemetsa uitame, muidu nikastan ma ajud paigast mõtlemisega, kuhu raatsida nii hüva kraam kulutada. Ainus jama on selles, et mulle teada olevad head seenemetsad on kõik Lõuna-Eestis. Aga sellest uitamisest ei saanud mulle ilmselgelt küll, sest ma tahan veel metsa!

Lõpetuseks rubriik "J ütleb, kuidas on" vol. 2:

Kui kusagil on vesi, siis leiab J selle kottpimedas ja kinnisilmi ka üles (õnneks ei kehti see tiigi kohta - sest suhtes, ptüi-ptüi-ptüi, on J üllatavalt mõistlik). Teda kisub nagu parti aiva vee poole. Nii oli ta nüüdki veetünnis solistades ennast läbimärjaks leotanud. Enda õigustuseks teatas põnn, et auto olevat mööda sõitnud ja teda märjaks pritsinud. Minu arvamise peale, et see on nüüd küll üks jultunud udujutt, teatas J: "See pole udujutt, see on füüsika!"

Sõnaseletusi:

reisipalavik - see on see, kui sa ootad ja ootad, millal reis otsa lõpeb

exit - kui ukse kohal on silt "Väljapääs / Exit", siis see tähendab seda, et kui sa sealt uksest välja lähed, siis sa eksid ära

Nii et võtke teadmiseks ja otsige väljumiseks mõni teine koht. Näiteks aken.

Lugemiseni.