...on kätte jõudnud karmid ajad. Välja minema nad eriti ei kipu enam, eelistavad sooja tuba, veel parem on, kui just on sauna köetud - siis on mõnus ennast saunalavale välja sirutada, üks ühte, teine teise otsa. Ärge naerge midagi - katseliselt on kindlaks tehtud, et Joosep lahkub saunast alles siis, kui temperatuur ligineb kuuekümnele kraadile. Ja kui saun uuesti maha jahtuma hakkab, on kassid jälle platsis.
Hull lugu on sellega, et aknalauad kipuvad nüüd lume all olema, aga see on ju libe. Kassi küüned teadupärast plekki ei haaku, aga kuna nad on harjunud tuppa tulema läbi akna, siis kuuldub nüüdsel ajal pidevalt plekikolinat ja mütsatusi. Omamoodi koomiline vaatepilt on küll, kui nad, silmad keskendumisest punnis, libedale aknalauale püsima jääda püüavad. Kui hästi läheb, õnnestub esikäppadega aknaraami haakuda ja ennast, tagumik uppis, edasi udida. Siis ripub akna küljes pikk ja peenike vorst, vahel kaks - üks kirju, teine valge.
Reeglina on Joosep kohmakam, Marta kergem ja osavam. Seda, kui kähku ja elegantselt ta käpa ümber lahtise akna raami lööb ja ennast libedat aknaplekki mööda tuppa veab, peab ise nägema, adekvaatselt kirjeldada ma seda ei oska.
Praegu puukisid ennast täis ja keerasid uuesti magama. Eks see veerandtund külmas ja märjas looduses väsitas ja jättis oma jälje.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
hee, minu kass käib ka köögiakna kaudu õues:)
meil kohe omaette rituaal selleks, teadupärast peab ju ka koera suhtes vägagi valvel olema:)
ja kui ta välja palub, siis teeb sellist suhteliselt inetut kägisevat näugumist...
Meie omad ei kägise ka, lihtsalt ründavad ust või akent. Meie asi on kuuletuda ja avada. :P
Postita kommentaar