Tänane hommikusöögi-eri: tähed

Mul on ainult kaks küsimust. Esiteks: miks tuleb kõik ingliskeelsed oh'd tõlkida eestikeelseteks oh'ideks? Kas tõesti ei ole võimalik vastavalt kontekstile kasutada ka "aa", "oi", "ah nii", "oo"? Teiseks: kas to admit peab alati olema "möönma"? Kas ei võiks mõnikord - nii piiiiiiiisikese vahelduse mõttes - kasutada sõna "tunnistama"? Hädapärast kasvõi "nõustuma"? Mulle käib see pidev möönmine närvidele, ausalt. Kujutan ette, kuidas Exhamptoni ja Sittafordi elanikud ringi kalpsavad ja muudkui möööööööööööööööönavad, nagu lambakari.

Kolmandaks tegelikult ka. Üks retooriline küsimus: mis on raamatul "Sittafordi saladus" pistmist Hercule Poirot'ga? Olen jõudnud juba 174. leheküljeni, aga pole temast veel vurrukarvagi näinud. Ometi raamatu kaanel niimoodi väidetakse.

Ja neljandaks üks sedastus: ma VIHKAN seda, kui pean eestikeelset raamatut lugedes pidevalt sõnaraamatus tuhnima, sest prantsuskeelsed väljendid on kõik tõlkimata jäetud.

Olen jah tähenärija. So sue me. Ja nüüd ma lähen kohvi jooma.