Sai üle tüki aja jälle "Kolme apelsini" vaadatud. Midagi pole teha - kuigi see tükk on mul juba peaaegu et sõna-sõnalt peas, vaatan ja naeran ikka. Liiatigi meenutab see mulle neid aegu, kui kolmik Noormetsad-Nüganen alles Ugalas olid, meie aga, kultuurikolledži tudengid, igal võimalusel mõnd etendust vaatamas käisime.
Nujah. Ometi on mu mälu sedavõrd selektiivne, et mäletab just komöödiaid - "Kolme apelsini", "Charlie tädi" ja mis nad seal olidki.
Lisaks mäletan veel Mulgi Keldri porgandikuubikutega pitsat ja Vilma kohviku sufleekooki. Ja veel üht kohvikut, mille nime olen unustanud ning mis asus sealsamas, peaaegu kolledži kõrval (kolledž ise asus oma vanas kohas endises Grand Hotellis), kui ma ei eksi, siis õhtukooli ja per. büroo vahel. Seal oli kamin, kus talvel alati lõõmas tuli, ja imemaitsvad meega pannkoogid.
Kolledž oli mõnus koht. Kuna tegu oli endise kutsekooliga, koolitati seal bibliograafe just maaraamatukogudele (mina õppisin seal 1989 - 1992, nii et siis ei olnud veel erilisi muutusi toimunud). Sestap kuulusid meie õppekavva ka ilukiri (et riiulitele ja stendidele kalligraafilisi silte ja pealkirju kujundada), raamatuköitmine (põllukivi meetodil, nagu me seda kutsusime, kuna broshüüride köitmisel kasutasime suure pressi asemel parajat raudkivi) ja kõnekunst (et kirjandusõhtutel ja kohtumistel autoritega suuta korralikult etelda). Nii et ma olen karmi kooli läbi teinud naisterahvas ega karda isegi mitte vanakuradi vanaema. Haa. Ma deklameerin ta nii ära, et siga ka ei söö. Siis köidan kalinguri ja kirjutan gooti tähtedega pealkirjaks "Weikene öppedus rahwawaenlasille". Vot tak vot, vualaa.
Ja veel üks online-vahemärkus: see film on täieline jama. Ma ei armasta seda, kui mingi hea asi lõdva käega pea peale keeratakse ja ära rikutakse. Pealegi on raamat märksa vaimukam kui film. Oleks vanaema sihuke old bitch, nagu ta raamatus on - oi jee.
Aga see oli minu tagasihoidlik arvamus, mis ei pretendeeri Püha Tõe staatusele.
*haigutab laialt*
Vabandust. Aga kui ma kohe magama ei lähe, tuleb mu alalõug varsti kipsi panna. Nii et hüva ööd, kallis rahvas.
*magamistoa suunas minema*
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Jah, ja sellest on kahju. Täisversioon hakkab juba unuma. :( Aga nad harrastasid üldse oma komöödiates improvisatsiooni päevakajalistel teemadel. "Charlie tädis" käis samasugune jant ja publikuga suhtlemine. Hästi mäletan ma igatahes seda, et mul olid peale neid etendusi kõhu- ja põselihased väsinud ja krambis. :)
Postita kommentaar