6. apr 2006

Peaks...

...blogimisse pisikese pause tegema. Kui meel on must, siis ei ole mõtet - ainult üks nutt ja hala kõikse aeg, muud midagi.

Kui ma veel nii oma lõbuks nikerdasin neid sissekandeid ja ise ka nende ainuke lugeja olin, siis oli lihtsam. Nüüd vaatan bloogi külastuste arvu ja tunnen, et mul on nagu... mitte just kohustus, aga et ma peaksin jälgima, mida ma kirjutan. Ses mõttes, et keda need minu hingelised läbielamised, raevuhood ja paha tuju ikka nii väga huvitavad. Et kui juba heietada, siis muhedalt nagu mu hiidlasest vanaema.

Agama'ioska nii. Ja seepärast võtsin otsuseks oma mõõnaperioodi enam mitte teiste ees lehvitada. Nii et, vabandage, kallid lugejad (juhul muidugi, kui huvitab), kui ma siin harvemini hakkan käima. See läheb üle.

2 kommentaari:

Anu ütles ...

Kui meel on must, meenuta kaunist minevikku:)
Ja et see siis ikka ruttu üle läheks ! Mitte, et ma ootaks sult midagi, vaid ... lihtsalt:)
Allkirjaks sobiks hästi:
Anonüümne heasoovija:)

Tiina ütles ...

Ärge muretsege .. see läheb mööda. Tõus ja mõõn käivad juba kord käsikäes. Kuu krt ...

/me põeb jällegi verbaalset lahtisust. Kui vaid KirjaMölaKast oma vidinatega vahel alt eip veaks.